Paganluse ja kristluse kokkupuude
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 25. august 2004 Nr 30 /
Maailma kõige tähelepanuväärsem sündmus toimub praegu Ateenas, kus juba 776 aastat enne Kristust peeti esimesed olümpiamängud.
Sellel aastal osalevad mängudel üle 200 riigi sportlased. Kohal on üle 8000 ajakirjaniku. Vaid üksikud maad ei tee olümpiamängudest teleülekandeid.
Esimestesse mängudesse suhtus kristlus tugeva kriitikaga. Kirikuisad Tertullianus (u 155-220) ja Novatianus (u 200-257) pidasid selliseid etendusi kristlastele sobimatuteks.
Eriti huvitavaks peeti tol ajal võiduajamist hipodroomil. Seal juhtus sageli õnnetusi ja see tegi vaatemängu põnevaks. Veelgi enam vaimustasid roomlasi toored ja verised võitlusliigid: poks ja pankration. Viimases olid ühendatud poks ja vabamaadlus ning sallitud olid kõik võtted peale hammustamise ja silmade väljakiskumise. Hiljem võeti kasutusele metalliga tugevdatud poksikindad, et löök oleks tõhusam. Võitlus lõppes ühe poole surmaga.
Mängud olid ka suur pidu ja pillerkaar rohkete mees- ja naissoost prostituutidega. Ka praegustel Ateena mängudel arvestati seksuaalsete orgiatega. Sportlastele pandi väljajagamiseks valmis 130 000 kondoomi. Antiikajal tehti seda kõike ebajumalate auks. Müüdi õilsast antiikolümpiast lükkab ümber ajaloouurija Tony Perrotet oma raamatus «Alasti olümpia. Antiikmängude tegelik lugu». Raamat ilmus mõni aeg enne Ateena olümpiamänge.
Selliseid mänge kohtas kristlus oma algusaastatel. Hukkamõist kõige kõlvatuse üle tipnes mängude ärakeelamisega kristliku keisri Theodosiuse poolt aastal 394.
Täna kohtub kristlus kaasaegsete mängudega, millega tehti algust 1986. aastal. Kuigi tänapäeval on püütud olümpiamänge rüütada kõige õilsamate ideaalidega, tõuseb aina uusi pilvi varjutama mängude ilu. Halastamatu ja julm on raha mõju. Sportlastelt oodatakse atraktiivset ja ennastohverdavat etendust. Ebaõnnestumisel tabab sportlast sageli halastamatu kriitika. Pole kuulda, et mõnes kohas relvad vaikiksid mängude tõttu.
Siiski toimuvad mängud nüüd kristlikul maal. Kaasaegne Kreeka on ametlikult õigeusklik maa. 95% kreeklastest on kristlased. Nendest 88% kuulub õigeusu kirikusse. Kreeka õigeusu kirik on nimetanud 20 preestrit pidama hoolt õigeusklike sportlaste vaimulike vajaduste eest. Kreeka Piibliselts avaldas mängude ajal jagamiseks trükise «Apostel Paulus Kreekas». Väljaanne ilmus kreeka, inglise, prantsuse, saksa, portugali, hispaania, vene, korea, hiina, jaapani ja araabia keeles. Mängude puhul trükiti 20 000 ingliskeelset Uut Testamenti. Maailma eri riikide kristlased pakuvad hingehoidu, vaimulikku tuge ja praktilist abi.
Ka luterlikest maadest tulnud sportlastele korraldatakse Ateenas jumalateenistusi, kus piiblitekste loevad eri riikide sportlased. Täna annab kristlus tuge seista kõige väära vastu. Rikutuse oht aga ähvardab meid väljaspool olümpiamänge veelgi suuremal määral. Negatiivne pool olümpiamängudes on vaid ümbritseva rikutuse vari.