Esileht » Arvamused » Kolumn »

Võtmed kristliku ühtsuse ukse taga

13.12.2006 | | Rubriik: Kolumn

Eelmisel neljapäeval toimus Tallinnas Usuteaduse Instituudi ruumes Euroopa oikumeenilise assamblee ettevalmistav seminar Eesti delegaatidele. Koosviibimine tõstatas palju huvitavaid mõtteid ja tõestas, et Eestis on täiesti piisavalt inimesi, kel on motiivi ja talenti tegeleda oikumeenilise tööga nii kohalikus kui ka rahvusvahelises võtmes.

Euroopa oikumeeniline assamblee, mis tuleva aasta septembris Sibius Rumeenias toimuma saab, ärgitab kristlaste mõtteid üle Euroopa. Täna ei räägita enam oikumeenilise liikumise jääajast nagu kümmekond aastat tagasi. Pigem on sula taas alanud ja erinevate kristlike kirikute inimesed püüavad taas leida, mis on oikumeenia mõte ja eesmärk. Nagu ütles seminarile saadetud ettekandes isa Heikki Huttunen, Soome Oikumeenilise Nõukogu peasekretär ja õigeusu kiriku preester: «Ükski kirik Euroopas pole iseenda jaoks. Ka Euroopa pole iseenda jaoks. Kirikute ülesanne on vahendada Kristuse valgust teistele ja seda valgust ka ise üksteise käest vastu võtta.»

Seminaril kõlanud kriitilisele küsimusele selle kohta, mis kasu on suurtest oikumeenilistest kogunemistest, mis ju tihtilugu deklaratiivseteks jääda võivad, vastas piiskop Einar Soone: «Nende kogunemiste suur väärtus on kohtumine, üksteise tundmaõppimine ja eelarvamuste kõrvaldamine.»

Ilmselt võib see väga erinevate kristlusele lähenemiste juures ollagi üks olulisemaid väärtuseid. Aga ka sellest saab edasi minna. Oma ettekandes kõneles piiskop Philippe Jourdan sellest, kui keeruline on motiveerida erinevate kirikute kristlaseid ja selgitada neile konfessiooni piire ületava ühispalve mõtet. Samas tõdes ta, et iga kiriku oma jumalateenistuselu kõrval on väga oluline koos palvetada. Palve kirikute lähenemise ja kristliku ühtsuse eest peaks toimuma just nimelt üheskoos.

Palve ja meeleparandus on oikumeenilise liikumise võtmeküsimus, tõdes piiskop Jourdan, ükskõik kui elementaarse või banaalsena see ka kõlada võiks. Ja alati tuleb meeles kanda, et ühtsuse saavutamine Kristuse Ihu laialijagunenud osade vahel on Jumala and. And, mida tuleb paluda.

Image
Tauno Teder

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)