Võrus on kirik olnud 220 aastat

220. aastapäeva tähistanud Võru Katariina kirik sai nime Aleksandria Katariina järgi, algkapitali ehitamiseks kinkis aga Venemaa keisrinna Katariina II.

21. juulil märgiti jumalateenistusega nii kodukiriku 220. aastapäeva kui ka orelimeistritest vendade Kriisade valmistatud oreli 100. aastapäeva. 1981. aastast Võru koguduse õpetajaks olnud Andres Mäevere kõrval teenis jutlust üteldes Narva õpetaja Villu Jürjo, kes oli Võrus pastor aastatel 1978–1980.
Koguduse juhatuse esimees Marko Kaunis vahendas, et peale rõõmu on koguduseliikmetel mure oma kauni pühakoja pärast: «Väljavahetamist vajab katus ja remonti ootab torni krohviosa, tegelikult nõuab kirik tervikuna nii seest kui väljast põhjalikku uuendust.»
Marko Kaunis veetis suvepuhkuse koos õpetaja Mäeverega kahekesi kiriku katust remontides, välja vahetatud 170 katusekivi pidurdavad nüüd vihmavee kirikusse valgumise, aga on ainult tagasihoidlikuks alguseks ulatuslikus remondis, milleks kogudus vahendeid otsib.
Nii nagu Võru linna asutamisel, oli ka sealse luteri­usu kiriku ehitamisel mängus toonase kogu Venemaa keisrinna ning ühtlasi ka Eesti- ja Liivimaa kubermangu valitseja Katariina II (1729–1796) käsi. Isevalitseja kinkis noorele kreisilinnale kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla. Ühelööviline raskepärase läänetorniga linnakirik ehitati varaklassitsistlikus, baroksete sugemetega stiilis. Nüüdseks on hävinud mitmed algsed kujunduselemendid.
Võrus on ka samanimeline õigeusukirik (Suurkannataja Ekaterina), mille ehitamist alustati ka 1793, pühitsemine toimus 1804. aastal.
Liina Raudvassar