Vivat academia!

Teoloogiadoktor Arne Hiob kirjutab oma artiklis «Metsavennaks haridusmaastikul?» (EK 15.06.): «Tartu ülikoolis olevat vana usuteaduskond juba hajutatud, kuid võiks loota, et sealt tuleb edaspidigi usundiõpetajaid. Teoloogiadoktori kraad pidavat seal ka varsti ära kaduma ja muutub n-ö aadlitiitliks.»
Lihtsalt hämmastav. Kust küll tulevad sellised kuulujutud? Kaitsesime Arne Hiobiga omal ajal samal päeval teoloogiadoktori dissertatsiooni Tartu ülikoolis. Kahju, et alma mater temale nii kaugeks on jäänud, et uudised Tartust sellise kuju võtavad.
Vana õppekava alusel anti teoloogiadoktoritele doctor theologiae kraad, uute, alates 2002. aastast kehtivate õppekavade järgi filosoofiadoktor teoloogia alal. See on seotud sellega, et kõik doktorid Eestis on uue korra järgi filosoofiadoktorid (aluseks vabariigi valitsuse määrus nr 275, vastu võetud 23.08.2004).
Kuni selle aasta augusti lõpuni on veel võimalik dissertatsiooni kaitsta vana kava järgi lõpetajatel, nii et nemad saavad veel ladinakeelse kraadi. Tartu ülikool soovis omal ajal küll säilitada erisust usu-, õigus- ja arstiteaduse kraadidele, aga leiti, et filosoofiadoktor (PhD) on universaalne ja rahvusvaheliselt arusaadavam. See ei tähenda, et uute õppekavade järgi õppijad vähem teoloogiadoktorid oleksid. Tuletan meelde, et näiteks ka Cambridge’i ülikool ja Chicago luterlik teoloogiakool annavad teoloogiadoktori kraadi sellisel kujul. Erinevus on siiski vormiline, mitte sisuline.
«Vana usuteaduskond juba hajutatud»? Mida see küll tähendama peaks või mille põhjal selline jutt tekib, ei oska isegi arvata. Klassikaline teoloogiaharidus on endiselt Tartu ülikoolis au sees, nagu ta nõukogude aega välja jättes juba 1632. aastast on olnud. Tartu ülikooli usuteaduskonna kõik õppekavad said üleminekuhindamisel täisakrediteeringu, võime rahulikult samas vaimus jätkata.
Nõukogude aeg ja metsavendlus võivad muidugi romantilisena tunduda, aga hariduse kvaliteet metsavennapunkris ei pruugi parim olla. Ilmselt just seepärast on ka EELK Usuteaduse Instituut uuel iseseisvusajal püüdnud oma haridust riiklikult võrreldaval tasemel hoida ja ennast pidevalt reformida. Vaevalt saab väita, et kõik see on olnud asjatu.
Riho Altnurme,
Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan