Vennastekogudusel on lahutamatu osa

01.05.2008 | | Rubriik: Määratlemata

«Kõik kirikuinimesed, nii vähe kui neid on, kümme-viisteist inimest, käivad neljapäevaõhtuti ka palvemajas,» teab vennastekoguduse vanem Jüri Pootsmaa.

«Kõik kirikuinimesed, nii vähe kui neid on, kümme-viisteist inimest, käivad neljapäevaõhtuti ka palvemajas,» teab vennastekoguduse vanem Jüri Pootsmaa.
Kakskümmend viis aastat vennastekoguduses sõna kuulutanud ja viimased seitseteist aastat koguduse vanema ametit pidanud Jüri Pootsmaa on valmis kas või une pealt koguduse tegevusest aru andma: «Vennastekogudus on minu elu ja luteri kiriku tuumik. Oleme kirikuga väga tihedalt seotud, sest vennastekogudusel on ju ainult kaks palvemaja, üks Harkus ja teine Nissis, ka kirikuid on kaks – Nõmme ja Nissi.»
Nissi jõudis vennastekoguduse liikumine Piirsalust, kus igal pühapäeval pidas kabelis jutlust kap­lan Bormann.
Suureks ärkamise ajaks sai ajajärk, mis algas aastast 1817. Neli aastat hiljem ehitati ka Riisipere mõisa maadele esimene vennastekoguduse palvemaja.
Praegune Nissi vennastekoguduse palvemaja valmis 1893. aastal, pärast teist suuremat ärkamislainet. Palvemaja ehitamiseks olevat kulunud kümme nädalat. Sellest sündmusest kirjutas ajaleht Postimees tollal järgmist: «1-sel lõikusepühal õnnistati Nissis uus palvemaja sisse, mida kohaline õpetaja hr. E. Bruhns toimetas. Õnnistamine algas lauluga «Meil tuleb abi Jumalast». Mille pääle õpetaja õnnistas ja mõnusa kõne pidas: palvemaja olla kiriku tütar ja seega hää eesmärk N. kogudusest, et enesele nii lühikese ajaga (kümne nädaliga), vana palvemaja asemele uue on ehitanud. Ta soovis ettelugejale ühtmeelt ja armastust isekeskis kui ka kõigi oma ligimeste vastu…»
Teise maailmasõja alguses oli palvemaja Saksa ja seejärel Nõukogude sõjaväe käes.
14. veebruaril 1944 keelustas Harjumaa TSN Täitevkomitee Nissi palvemaja tegevuse. Järgmisel kuul küüditati ka 1938. aastast saadik vanema venna kohuseid täitnud 73aastane Jaan Pihela Hingu külast. 50ndatel aastatel ehitati palvemaja ümber üheksa korteriga elamuks.
Kuid tegelikult jäi Nissi vennastekogudus likvideerimata – väikeste gruppidena käidi koos kirikuõpetaja juures ja peredes.
16. juunist 1990 on Nissi Evangeelne Vennastekogudus taas ametlikult registreeritud ja 20. märtsil 1991 tagastati kogudusele ka palvemaja. Nüüdseks on palvemaja korda tehtud ja seal käib taas vilgas elu. Igal neljapäeval peetakse õhtuti palvetunde. Samuti toimuvad palvemajas kõik suuremad kogunemised ja pidustused.
11. juulil 1991 valiti uus eestseisus eesotsas koguduse vanema Jüri Pootsmaaga.
Palvemaja ja kirikueluga oli tihedalt seotud juba Jüri Pootsmaa isa, samuti tema õed ja vennad: vanem õde Salme Tammeoks on Nissi koguduse revisjonikomisjoni liige, õepoeg Anti Tammeoks on juhatuses, vend Ants Pootsmaa oli kuni surmani juhatuse liige, vennanaine Urve Pootsmaa on Nissi koguduse juhatuse liige ka praegu ning nende poeg Janek kuulub revisjonikomisjoni, Jüri noorem õde Aime Tamm on Häädemeeste koguduse juhatuse esimees. Jüri ja Laine Pootsmaa poeg Margus Pootsmaa on Nõmme Rahu koguduse juhatuse liige.

 

Merje Mänd 

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)