Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Värvipildid kannustavad suve ootama

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Eesti vanarahval oli kena ütlemine «Rege rauta suvel ja atra talvel», tarkus, mis tänagi marjaks ära kulub. Ja et soomlane Kasperi Hasala kutsus kirikulehe toimetajaid visuaalsele teekonnale Päijänne kallaste kirikutesse, seadsin sammud Tartu Soome Instituuti, kust oli välja kuulutatud ärasõit.

Mõtted on juba suves kinni ja keerlevad Lapimaa ümber. Mälusoppidest kerkivad esile nähtud pildid Soome maastikest: seal on umbes 190 000 järve ja samas suurusjärgus saari, 23 miljonit hektarit metsa. Ka Soome kaart on juba mõne aja eest välja otsitud ja aeg-ajalt sealsetele järverägastikele pilk peale visatud. Päijänne leidsin nüüd kiiresti ülesse ja ega see keeruline olnudki.

Esmalt ikka Helsingi–Oulu suunda hoides, jäi Päijänne kohe Lahtist põhja poole, pikkust minu arvestuste kohaselt põhjast lõunasse 150 km ringis. Nii läheb toimetuse jaanipäevajärgne reis lugejatega sellest suurest järvest kindlalt mööda, kilomeetreid arvestades ilmselt mööda idakallas. Siis võib küll olla, et see järv suurele teele kätte ei paistagi. Aga ju siis paistavad teised.

Selle paikkonna kirikute pilte oligi Kasperi Hasala näitusele välja pannud. Järve idakaldalt Sysmä, Joutjärvi ja Heinola vana kirik; läänekaldalt Korpilahti ja Hartola, Lahti külje alla jäävatest Hollola ja Asikkala ning Lahti Risti ning Mukkula kirikust. Lisaks veel Laukka, Saarijärvi Toivakka ja Jyväskylä Taulumäki kirikust.

Ja Petäjävesi tahutud palkidest kirikust, sellest Põhjamaade pärlist, ehitatud 1763–1765 ja kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 1994. aastal. Kirik jääb Jyväskylast 35 km lääne suunas. Olgu siinkohal märgitud, et toimetuse suvisel reisil möödume ka koduse nimega Pühajärvest (Pyhäjärvi), kus teeme peatuse vabaõhu kellamuuseumis.

Kaspari Hasala on Tartus elav 30aastane harrastusfotograaf ja filoloog. Kirikuid on ta pildistanud viis aastat ja nende hulk on kasvanud kahesajani, pilte kokku on tal 600. Nii võiks korraga üles panna mitu näitust, kuid tegu on siiski debüüdiga.

Pildid on näitusele valitud nii, et need annaksid läbilõike Soome kirikuarhitektuuri ajaloost – katoliiklikust keskajast modernse ehituskunstini. Jäädvustatud on olulisemate Soome arhitektide tööd ja eri perioodidel valitsenud ehitusstiilid.

Kel huvi ja võimalust, võib Lapimaa reisi sissejuhatuseks võtta ette käigu instituudi ruumesse Tartusse Vanemuise 19, fotonäitus on 30. märtsini avatud E–R 10–16, K 10–18, iga kuu viimasel reedel suletud.

Rita Puidet