Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Vali kord ja kristlik moraal

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number:  /

Kuulsa (või kurikuulsa) Esto-TV tandemi – Rain Tolgi, Ken Saani ja Andres Maimiku – uus film «Vali kord» kõnnib kaasa Eesti valitsuskoalitsiooni juhtpartei Res Publica teed võimule ja esimest valitsusaastat. «Vali kord» püüab filmi tegijate väitel paljastada ihalust kõva käe ning suurte juhtide järele, mis Eesti ühiskonnas valitseb.
Selleks moodustavad Tolk ja Saan nn jäägripataljoni, mis püüab irriteerida kaadrisse võetud poliitikuid ja teisigi inimesi oma üleskutsetega valju korra kehtestamisele ning kõikvõimalike seksuaalsete ja muude vähemusrühmade isoleerimisele. Kuigi film on oma sisult suhteliselt ebaühtlane, nagu sama trupi varasemadki filmid, õnnestub varjatud autoritaarsuseiha paljastamine loo autoritel kohati üsna hästi.
Iseasi, kas filmi peategelaste, erakonna Res Publica liidrite puhul. Seda enam, et viimaste mulluse valimisloosungi «Vali kord» põhjal paljude poolt kardetud kõva käe poliitika praktikas esile pole tõusnud. Kuid kõnekaid kaadreid leidub filmis «Vali kord» küllaga. Loomulikult on film poliitiliselt ja igat muudki moodi nii ebakorrektne, kui vähegi olla saab. Ka see, raju provokatiivsus, kuulub autorite taotluste hulka. Filmi vaadates jääb tihtipeale silma, kuidas autorid samastavad kõva käe nõudmist suuremal või vähemal määral kristlike moraalinõuetega.
Kas kümme käsku saab olla põhjenduseks autoritaarsele või totalitaarsele valitsuskorrale? Ajaloos on seda põhjendust kasutatud küll. Mitugi valitsuskorda lähiajaloos, mitte ainult kauges minevikus, on kasutanud kristlikku moraali motiivina diktaatorlike süsteemide loomiseks ja oma vastaste survamiseks.
Isegi natsionaalsotsialistlik režiim, oma üldjuhul ateistlikust maailmavaatest hoolimata, põhjendas paljusid oma ettevõtmisi väliselt kristlusest pärit seisukohtadega. Nõnda on tänases liberaalses ja traditsioonilistest moraalinormidest eemalduvas maailmas üpriski reaalne oht, et totalitaarsed või autoritaarsed ideoloogiad võivad üritada püüda kristlusest pärit printsiipe oma vankri ette rakendada ning nendega õigustada oma võimupüüdeid.
Kas filmi «Vali kord» tegijate püüe oli sellele ohule tähelepanu juhtida või seisnes nende poolt kõva käe ning kristliku moraali ühendamine vaid kristluse pealiskaudses tundmises, on muidugi iseasi.
Tauno Teder