Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Valgustatud kirik on märgilise tähendusega

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

15. sajandist pärit Haljala Püha Mauritiuse kirik on teetähiseks Tallinna-Peterburi maanteel. Gunnar AasumetsValgustatud Hargla kirik on kui kutse tulla pühakotta.  Kasper Asi
Haljala kirik Virumaal ja Hargla kirik Valgamaal on saanud välisvalgustuse.

Haljala vallavanem Leo Aadel, kelle eestvõttel on sealne vana kindluskirik 1. advendipühapäevast valgustatud, ütles Eesti Kirikule tegu olevat märgilise tähendusega, et valgustus pandi sisse just advendiaja alguses ja kirikust avaneb nüüd väga ilus vaatepilt.
Samas on valgustatud kirik pimedal ajal suunamärgiks teelistele. Tallinnast Narva poole sõitjatele jääb teele paistma esmalt Jõelähtme ja siis juba Haljala kirik. Ka Kuusalu pühakoda on tuleehtes, ent ei paista hästi suurele teele.
Haljala kirikut valgustavad kuus prožektorit ja kümme maapinnalt suunatud valguspunkti, mis talvisel ajal lumest puhtad hoitakse. Tööde maksumus oli 400 000 krooni, mida rahastati Leaderi kultuuripärandi säilitamise meetme kaudu, 10% oli nõuetekohaselt koguduse omaosalust. Valgustuslahenduse autor oli Üllar Võrno, töö tegi aktsiaselts KEK Elekter.
See oli ilus algus – 2011. aastal tähistatakse Haljala kihelkonna 770. aastapäeva.
Juba hingedepäeval sai valgustuse Hargla kirik: pühakoja ümber on viiemeetriste vahede järel paigaldatud kaheksa prožektorit. Projekteeris ja ehitas osaühing Eltam. Raha saadi koguduse hooldajaõpetaja Vallo Ehasalu sõnul põhiliselt PRIA külade uuendamise ja arendamise investeeringute meetmest, kogu ehitus läks maksma üle 150 000 krooni.
Koguduse kauase unistuse aitas ellu viia Taheva vallavanem ja koguduse juhatuse liige Monika Rogen­baum. Külas puudub tänavavalgustus, seepärast on õhtul viiest keskööni ja varastel hommikutundidel valgustatud kirik eriti meeleolukas ja mõjus.
Möödunud aastal eraldas vald kogudusele esmakordselt ka tegevustoetust.
Rita Puidet