Valguse võit äratab maa

19. augusti õhtust kuni taasiseseisvumispäeva varahommikuni laulis eestlaste suurim ühendkoor Tallinna lauluväljakul vanu armsaid laule.
Öölaulupeo kava koosnes regivärsilisest rahvalaulust kuni tuntud tänapäevaste lauludeni, mis eestlase hingekeeli puudutanud. Öölaulupeole registreerus 132 koori kokku enam kui 3000 lauljaga. Teiste hulgas on nimekirjas kuus meie kiriku koori: Hageri koguduse segakoor Lambertus, Püha Vaimu koguduse kammerkoos Crede, Harju-Madise koguduse segakoor, Pühalepa kirikukoor Anna, Märjamaa koor Mariema ja EELK Misjonikoor.
Harju-Madise segakoori dirigent Arvo Pihlamets ütles Eesti Kirikule mõni päev enne laulupidu, et laulma minnakse suure põnevusega. «Tunded on vägevad. Niipea, kui see üleskutse tuli, tundsime, et peab minema,» rääkis Pihlamets. Praegu tekitavad need laulud eestlastes tema hinnangul kindlasti teistsuguseid tundeid kui kaks aastakümmet tagasi, ka ühtsustunne on teisem kui toonasel ärkamisajal.
Enamik laule on dirigendi sõnul koorile ammu tuttavad – õigel kooril, kes laulupidudel osaleb, peavadki just need klassikalised isamaalised laulud selged olema. Viimati harjutati veel uuemaid, näiteks Jarek Kasari «Minu inimesed». Harjutamata ei saa minna ühelegi laulupeole, ütles dirigent.
Harju-Madise 14-liikmeline koor sõitis pealinna koos Padise rahvamaja kooriga, kellega tihti valla üritustel koos üles astutakse.
Tänavu mais möödus 20 aastat ka Alo Mattiiseni isamaalaulude esmaettekandest Tartu levimuusikapäevadel. Need laulud said laulva revolutsiooni alustalaks.
11. septembril 1988 kogunes rahvas lauluväljakule üritusele «Eestimaa laul», mis on inimeste mällu jäänud ärkamisaja öölaulupeona.
20 aasta taguse öölaulupeo meenutuseks koguneti 19. augustil laulukaare alla «Märkamisaja» laulupeole, mis oli üks Eesti Vabariigi juubeliaasta suursündmustest. August on eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuu. 19. ja 20. augusti vahele jäänud lauluööga tähistati laulvast revolutsioonist tõuget saanud taasiseseisvumispäeva.
Lea Jürgenstein