Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Väikese maakiriku tegus aasta

22.12.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

Ivo ja Sirje Mururand Kehtna Peetri kirikus vastmuretsetud uuel vaibal. ErakoguLõppev aasta on olnud Kehtna Peetri kirikule eriliselt õnnistatud.
1854. aasta suvel valmis kunagise Järvakandi ja Kehtna valla piirile Rapla koguduse filiaalina Järvakandi Peetri kirik. Tornita madal puithoone meenutas alguses pigem palvemaja kui kirikut. Haritorn ehitati sellele alles kolmkümmend aastat hiljem. 19. sajandi lõpul plaaniti küll ehitada uus kirik, kuid teostamata see jäi. Rahva jutu järgi olevat mõisahärrad kiriku ehitamise raha lihtsalt ära raisanud.
Rapla õpetaja jõudis Järvakandi kirikusse vaid mõnel korral aastas ning kuulutustööga tegelesid põhiliselt vennastekoguduse vennad. Joosep Liivi tulekuga Raplasse 1907 seati sisse alaline köstrikoht. Õpetaja hakkas käima kord kuus ja suurte pühade teisel pühal.
Oluliseks sündmuseks ümbruskonna rahva jaoks sai 1922. aastal kiriku ette kalmistu rajamine. Ilmselt just surnuaia tõttu hakati rahvasuus Järvakandi Peetri kirikut nimetama kabeliks või ka kabelikirikuks. Seoses abikirikute kaotamise kohustusega moodustati 1945. aasta lõpul iseseisev Järvakandi kogudus oma juhatusega. Kuigi Rapla õpetaja käis endiselt armulauateenistusi pidamas, elas ja töötas aastakümneid kohapeal rahva poolt armastatud diakon Leonhard Vatsar.
Väikese koguduse elu muutus tundmatuseni aastatel 1988–1991, kui koguduse õpetajaks tuli Jaanus Noormägi. Selle aja jooksul leeritati 124 inimest, asutati laulukoor, remonditi kirikut jne. Paljud kogudusega liitunud inimesed said innustuse Järvakandi alevisse oma kiriku rajamiseks, mis pühitseti 1996. aasta suvel. Nüüdseks on see piirkond liidetud taas Rapla kui ajaloolise emakoguduse külge ning pühakoda kannab Kehtna Peetri kiriku nime.
Tänavu juuni lõpus kutsusime sinna oma 20. konfirmatsiooniaastapäeva meenutama kõik Järvakandi koguduse 1989. ja 1990. aasta leerilapsed. Üheksakümnest kutsutust tulid kohale peaaegu pooled. Kaskedega ehitud ja rahvaga täidetud kirikus jutlustas toonane õpetaja Jaanus Noormägi, kes pärast oma lahkumist polnud hiljem seal käinudki. Taaskohtumise rõõm oli igatahes vastastikune.
Leeriaastapäeva jumalateenistusel tegime sihtkorjanduse kirikusse uue põrandavaiba ostmiseks. Koguduse juhatuse liige Ivo Mururand koos abikaasa Sirjega asus hoolega seda ülesannet täitma ning juba augusti lõpust ehib Peetri kirikut altarist ukseni kaunis punane vaip, mis teeb selle madala puukiriku eriti hubaseks. Kui lisada siia oktoobris Rapla koguduse käsitööringi naiste kingitud soojad istmekatted, võib lõppevat aastat pidada ühe põllu veeres seisva väikese ja tagasihoidliku maakiriku jaoks eriliselt õnnistatud aastaks.
Mihkel Kukk,
koguduse õpetaja 

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)