Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Vääriline kingitus

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Neljapäeva, 13. märtsi õhtupoolikul esitleti Tartu ülikooli kunstimuuseumis pühendusteost «Mille anni sicut dies hesterna…».
Kogumik anti välja Vana Testamendi teaduse professori, Uppsala ja Haifa ülikooli audoktori Kalle Kasemaa 60. sünnipäevaks, väljaandjaks Tartu ülikooli usuteaduskond.
Pühendusteos koondab eesti-, inglis-, saksa-, rootsi- ja prantsuskeelseid teadusartikleid, esseesid ja kommenteeritud tõlkeid TÜ taasavatud usuteaduskonna esimese dekaani Kalle Kasemaa kolleegidelt, sõpradelt ja õpilastelt, et avaldada austust ja tänu õpetlasele, kes on olulisel määral kujundanud ülikooli usuteaduskonna akadeemilist vaimsust. Kaastööde temaatika on väga lai, hõlmates ligikaudu 4000 aastat inimkonna religiooni, teoloogia, filosoofia ja kultuuri ajalugu.
Humanitaarkultuuri tähtsündmus
Teose koostajateks olid kirikuloo teadur Marju Lepajõe ja Vana Testamendi ja semitistika lektor Andres Gross. Marju Lepajõe märkis, et kogumik ei mahuta endas kaugeltki kõiki Kalle Kasemaa huvivaldkondi. Selle saavutamiseks peaks välja andma mitu lisaköidet.
Teose ettevalmistusprotsess võttis aega üle aasta. Marju Lepajõe ütles, et neid, kes raamatu valmimisele lihtsalt heast tahtest kaasa aitasid, oli kümmekond. Raamat on erakordselt kõrge rahvusvahelise tasemega. Kaastöölisi on Itaaliast Skandinaaviani ja Skandinaaviast Iisraelini, kõik eriti kõrge tasemega – 16 professorit, 3 Tartu ülikooli audoktorit ja üks auliige, lisaks parimad jõud Eestist.
Marju Lepajõe märkis, et selline rahvusvaheline huvi pühendusteost välja anda on Eestis seniolematu ja seetõttu võiks raamatu ilmumist pidada omamoodi humanitaarkultuuri tähtsündmuseks.
Raamat kui monument
Raamatu pealkiri «Mille anni sicut dies hesterna…» (Tuhat aastat nagu eilne päev…) sai koostaja sõnul valitud ladinakeelne selleks, et anda n-ö ülemkeel raamatus sisalduvatele keeltele ja mis oleks ühtlasi kõigile mõistetav. Marju Lepajõe arvates on pühendusteos omamoodi monumendiks, mis võtab kokku need vaimse liikumise suunad, mida on usuteaduskonna taastekkimisest alates viljeletud. Aimu võib saada aja jooksul tekkinud akadeemilistest sidemetest ja järelkasvust. Kõige vanema ja kõige noorema kaasautori sünniaastate vahe on 60 aastat.
Nüüd, mil teos ilmunud, on koostajatel põhjust rõõmu tunda. Taolisi teoseid on omal ajal tehtud Uku Masingule ja Evald Saagile, ent need jäid trükivõimaluste puudumisel käsikirjalisteks.
Kalle Kasemaa pühendusteose puhul oleks koostajad tahtnud enam tähelepanu pöörata raamatu illustratsioonidele ja väljanägemisele, kuna K. Kasemaa on tuntud bibliograaf, ent raha puudusel ei olnud võimalik seda teha. Koostajad on siiski väga tänulikud Tartu ülikoolile võimaluse eest raamat trükki anda ja paljudele välisautoritele, kelle kirjutised muutsid pühendusteose erakordseks nähtuseks teadusmaastikul.
Meeli Pärtelpoeg