Uus vaimsus avardab religiooni mõiste piire

Tartu ülikooli kirjastusel ilmus kolmas kogumik sarjast «Mitut usku Eesti» (fotol), mis on pühendatud uue vaimsuse mõistele, mis ei ole religioon selle tavatähenduses.

Lugejani tuuakse mõiste «uus vaimsus» põhjalik sisuseletus, avatakse selle erinevaid tahke, kirjeldatakse praktikaid ja antakse ülevaade uue vaimsuse levikust Eestis.
Uus vaimsus on nähtus, mida sageli ja mitmel põhjusel usuks või religiooniks ei peeta, saab lugeda sissejuhatavast artiklist. Veelgi enam, uue vaimsusega seostatavad ideed, õpetused ja praktikad tunduvad liialt erinevad, et neid võiks üldse ühtse nähtusena käsitleda, möönab toimetaja Marko Uibu, näitlikustades: «Tõepoolest, mida on ühist näiteks pendliga veesoone otsimisel, eneseabikirjanduse lugemisel, vabastaval hingamisel või inglitega suhtlemisel.»
Ta selgitab, et kõige laiemalt võib uut vaimsust kirjeldada keskkonnana kui «kultuslikku miljööd», kus levivad erinevad ideed ja praktikad. Uus vaimsus paikneb eri eluvaldkondade (religioon, meditsiin, majandus, teadus) piirialadel: sel on palju erinevaid väljendusvorme, mistõttu jääb raskesti tabatavaks ning ühtse nähtusena kirjeldatavaks.
Lea Altnurme selgitab, et uus vaimsus on keeruline nähtus, mida mõistetakse paraku tihti pealiskaudselt. Uus vaimsus hakkas tähelepanu äratama 1960ndatel kristlike traditsioonide usaldusväärsuse kadumise foonil, kirjutab Altnurme. Uues vaimsuses kritiseeritakse keha ja vaimu eristamist ning ametlikus meditsiinis keskendumist ainult haiguse füüsilisele küljele ja propageeritakse sellele vastukaaluks holistlikku tervendamist.
Usulise maailmavaate raamistik võimaldab anda läbielatule tähenduse. Altnurme nõustub, et esimene mulje uuest vaimsusest on tohutu kirevus ja segadus ning selle varjus jäävad tähelepanuta korduvad mustrid.
Kogumik koondab sotsiaalhumanitaarteaduslikke uurimusi, milles käsitletakse uue vaimsuse olemust, kujunemist ja esinemist Eestis; värvikaid etappe uue vaimsuse eelloos – esoteerilisi-okultistlikke õpetusi Eestis aastatel 1918–1940; uue vaimsuse ideede üht olulisimat levimisviisi – vaimset-esoteerilist kirjandust ja ajakirjandust; kristluse ning uue vaimsuse omavahelisi suhteid ja põimumisi Eestis; tänapäeva vaimsuse-religiooni iseloomu ning Eesti olukorra erilisust.
Eesti Kirik