Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uus loodu Kristuses

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve / Number:  /

Kirjakohta 2Kr 5:17 on päris raske mõista ja lahti seletada. «Vaata, ma uuendan maailma näo,» ütleb Jumal. «Ja kes aujärjel istus, ütles: «Vaata, ma teen kõik uueks!»» (Ilm 21:5a)
Igal hommikul, igal tunnil on maailm uus, kuigi paistab ehk endine. Jumal uuendab pidevalt ja ühtejärge. Sest Mina olen elavate ja mitte surnute Issand! Mina elan ja teie peate elama – tuntud lausung kirikus. Elamine aga tähendab järelejätmatut liikumist, muutumist, uuenemist.
On Vana Testament ja Uus Testament. «See on uus leping minu verest, mis teiegi eest ära valatakse,» loetakse armulauasõnad. Jeesuse Kristuse läbi sõlmis Jumal inimestega uue lepingu. Kui ennem oli käsuõpetus – hammas hamba ja silm silma vastu, siis uue lepingu järgi on andeksandmine ja ligimesearmastus kõige suuremad aarded.
«Lootus on meil Kristuse läbi Jumala peale, kes meid ka on teinud võimeliseks olema uue lepingu sulased, mitte Kirjatähe, vaid Vaimu sulased; sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.» (2Kr 3:4–6) Milline on siis Issanda Vaim, kes teeb vabaks? Apostel Paulus ihkab, et «tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala aust». (2Kr 4:6)
Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseendaga ega arvanud neile üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepitussõna. «Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga! Ta on tema, kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.» (2Kr 5:20b–21)
Avardage oma süda, korintlased, hüüab apostel Paulus. «Sest meie oleme elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: «Ma elan nende sees.»» (2Kr 6:16b) «Siis Jumal teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.» (Rm 8:11) «Jumal ei ela templis, mis on kätega tehtud; teda ei teenita ka mitte inimeste kätega, otsekui oleks temale midagi vaja; tema annab ise kõigile elu ja õhu ja kõik.» (Ap 17:24–25) «Tema paneb elama meie hinge.» (Ps 66:9)
Need väljakirjutused aitavad mõista sõnapaari «uus loodu». Ka Ga 6:15 teeb selge vahe vana Kirjatähe ja uue Vaimu vahel: «Sest ümberlõikamine ei tähenda midagi ega ümberlõikamatus, vaid uus loodu.»
Milline siis on uue loodu olemus? Armastuse kõrval rõhutab apostel Paulus südameheldust, lahkust, enesest ära andmist. «Kes kasinasti külvab, see lõikab ka kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti. Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.» (2Kr 9:6–7)
2. Korintose kiri on rikas tuntud kristlike lausete poolest. Kasvõi lõik, mida apostel Paulus alustab rõõmu ja hõiskamisega: «Sellepärast me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt. Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au, meile, kes me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele; sest nähtavad asjad on ajalikud, nähtamatud aga on igavesed.» (2Kr 4:16–18)
Ilus rida on seegi, kus Kristus ütleb: «Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest ilma minuta ei või te midagi teha!» (Jh 15:5) Kui uus loodu jääb Kristusesse, siis kannab tema palju vilja!
Rannar Susi