Uuring eestimaalaste usulisusest

Uuringufirma OÜ Faktum & Ariko tehtud küsitluse tulemus sedastab, et kasvanud on nende inimeste hulk, kellele pole südamelähedane ükski religioosne liikumine.

Firma küsitles juulikuu omnibus-uuringu raames 15–74 aasta vanuseid Eesti elanikke teemadel, mis puudutasid informeeritust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega, sh eestimaalaste usulisust.
Küsiti, milline religioonidest on vastajale kõige südamelähedasem. Kui võrrelda käesoleva aasta uuringu tulemusi eelmise aasta omadega, selgub, et poolehoid luterlusele on langenud aastaga 34 protsendilt 24 protsendile. Samuti on langenud poolehoid õigeusu kirikule 29%lt 25-le.
Uuringu tulemused osutavad, et poolehoid õigeusu kirikule on tugevam kui luterlikule kirikule, mis näitab trendide muutust. Pooldajaid olid uuringu kohaselt kaotanud ka katoliiklased, maausulised ja budistid. Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda internetis aadressil: http://hiis.ee/files/FaktumAriko2012.pdf.
Eriti tugevalt on selle uuringu kohaselt kasvanud nende inimeste hulk, kellele pole südamelähedane ükski religioosne liikumine: 21%lt 37%le. Tegu on mitte just suure valimiga (500) uuringuga ja selline radikaalne muutus ühe aastaga tundub olevat kummaline. Muutusi võivad seletada nii generatsioonide vahetumine kui ka kirikute seisukohad.
Statistilist selgust toovad kindlasti lähiajal avaldatavad 2012. aasta rahvaloenduse tulemused, mis näitavad kõige selgemini inimeste kirikusse kuulumist. Eelmisel, 2000. aasta rahvaloendusel pidas end luterlaseks 152 237 inimest ja õigeusklikuks 143 554 vastanut. Millised on vahekorrad nüüd, seda näitab aeg.
Kaido Soom