Uurides Peipsi-äärseid vanausulisi

Tartu ülikooli usuteaduskonna religiooniantropoloogia magistrant Jekaterina Mark kaitses magistritöö «Loodus ja Looja Peipsimaa venelaste maailmas», juhendajaks prof Anne Kull. Töö oli järg 1999. aastal kaitstud bakalaureu-setööle, mis käsitles ristiusu jooni Peipsi-äärsete venelaste rahvaluules. Sedapuhku seadis Mark lisaks rahvaluule kogumisele eesmärgiks vaadelda, missugust rolli on mänginud ja mängib siiani loodus Peipsi-äärsete põliselanike maailmas, vaimses ja materiaalses kultuuris ja argielus ning kuidas see peegeldub kohalikus religioosses traditsioonis.
Teiseks eesmärgiks oli jälgida muutusi ökoloogias, sh looduslikus keskkonnas, kultuuris ja religioosses ökoloogias, ning näidata, kuidas on see kõik omavahel seotud, üksteisest mõjutatud, kuidas ühe hääbumine võib viia teiste hääbumise kuni väljasuremiseni välja.  
Jekaterina on ise Kallastelt pärit, kasvanud ja kasvatatud sealse vene kultuuri sees ning praegu õpetab Kallaste keskkoolis eesti keelt, kirjandust ja usuõpetust, seepärast oli teemaarendus tingitud süvendatud huvist kodukoha vastu.
«Ma ei ole alati teadvustanud selle kultuuri omapära ja rikkust. See oli nagu õhk. Teaduslik huvi tekkis ülikooli ajal, kui tuli mõte uurida Peipsi-äärse kandi vaimset kultuuri. Peamiseks huviobjektiks sai rahvaluule,» räägib ta.
Kuigi Jekaterina esivanemate kolm põlvkonda on kasvanud Kallastel, ei nimeta neiu ise end vanausuliseks, vaid pigem multikonfessionaalseks. Ometi on usk olnud tema elus väga tähendusrikkal kohal: «Väiksena teadsin, et minu esiisad on siia tulnud Venemaalt. Mispärast ja millal, polnud oluline. Selgitati, et Jumal on meid siia toonud. See oli iseenesest mõistetav.»
Jekaterina leiab, et loodus, usk ja kultuur moodustavad keskkonna, mis ümbritseb inimest, ilma selleta ei saa inimesena elada. Ning see kolmik – loodus, usk ja kultuur – on mõjutanud ka Peipsi-äärsete elanike elu.

Merje Mänd