Uuendused pigem vaimulikule, mitte kogudusele

Kiriku liturgiakomisjon on teinud aastaid tööd kirikukäsiraamatu uuenduste kallal. Arutelud poolt ja vastu teemadel on katnud lehepinda eriti ulatuslikult viimastel nädalatel. Eeloleval vaimulike konverentsil pühendatakse kirikukäsiraamatu eelnõu hääletamisele terve tund.

Viru praostkonna praost Avo Kiir rakendas uuendusi juba aastaid tagasi, mil kunagine õpetajate konverents uue korra proovimist kogudustes soovitas. Tegelete uuendustega oma praostkonnas juba aastaid. Kui kaua?

Sisuliselt on üks õpetajate konverents omal ajal liturgiauuenduste komisjoni tööd juba arutanud. See oli kaheksa aastat tagasi ja tookord soovitati see prooviks kasutusele võtta. Olin ise siis õpetajate konverentsi juhatuse esimees. Seda uut jumalateenistuse korda arutati Tartus peetud konverentsil. Järgisin siis soovitust ja üsna kohe võtsime Iisaku koguduses uuendused käsile.

Kuidas vaimulikud ja kogudused need vastu võtsid?

Ei saa väita, et see oleks raske või tekitaks probleeme. Alustasin oma koguduses. Aga Iisaku pole ju mingi eriline koht, pigem üks üsna tavaline eesti kogudus. Kogudusele ei olnud see kindlasti raske. Kohe, kui otsustasime uuendustega peale hakata, printisin uue jumalateenistuse korra paberile, jagasin paberid jumalateenistusel inimestele ja seletasin, mis on nüüd teisiti, millised on muudatused.
Kogudus võttis uuendused kiiresti omaks, protestinoote koguduse poolelt pole ma küll kuulnud.
Veidi oli vastuseisu Narvas, kus tookord käis teenimas Ülo Vaher. Tundub, et see oli tavaline vastuseis igasuguse uue vastu, inimestele on vana harjumuspärane asi turvaline, uut on raske vastu võtta.
Eks need muudatused olegi pigem vaimuliku jaoks. Küllap on ka praegused protestijad need, kes ei suuda või ei soovi oma harjumusi muuta, kõik muu diskussioon on lihtsalt üks suur jutt.

Kui paljudes Viru praostkonna kogudustes on uus agenda nüüd kasutusel?

Peaaegu kõikides kogudustes on uus kord täies mahus kasutusele võetud, välja arvatud Narva. Jõhvi koguduses on uus liturgia kasutusel osaliselt, vana liturgia sees kasutatakse uue elemente.

Mis laadi uuendustega on tegemist?

Agendas on palju keelelisi parandusi, siis keelekasutust on muudetud tänapäevasemaks, ka palved on kaasajastatud. See on igati mõistlik ja vajalik. Uus on tunduvalt loogilisem ja täiuslikum.

Miks neid uuendusi on tarvis?

Senini oli kasutusel nn tsaariaegne agenda, mida küll Välis-Eesti kiriku initsiatiivil omal ajal veidi kohendati. Vanas olid teatud nüansid, mis polnud loogilised. Näiteks loeti kirikuteated ette pärast jutlust, jumalateenistuse keskel. Sellega lõhuti jumalateenistuse tervik. Eriti häiris see siis, kui teateid oli palju (näiteks kogudustes, kus jumalateenistusi ei peetud iga pühapäev). Uue korra järgi loetakse teated ette jumalateenistuse lõpus, see on tunduvalt sobilikum. Ka on armulaualiturgia osa suurem, kui oli vana korra järgi.

Miks teie arvates on uuendused vallandanud kirikus nii ulatusliku diskussiooni?

Aga inimesed harjuvad! Ja harjuvad tegelikult üsna kiiresti. Nii et üsna varsti hakkavad arvama, et tegelikult ongi kogu aeg niiviisi olnud, ja uuendus saab traditsiooniks.
Minu arvates vajab kirik ühte agendat, mitte sellist poolikut uuendust, mida meil nüüd samuti püütakse juurutada. Eks see mööndus, et laseme ka vanaviisi toimida, on poliitiline otsus.
Eriarvamused ei ole tekkinud koguduse tasandil, vaid vaimulike tasandil. Osa, nn luterlased, tahavad toetada luterlikku traditsiooni. Mina ei saa aru, mis laadi luterlust nad toetavad, pigem on nad reformatsioonitraditsiooni toetajad. Vaimulikud, nagu juba ütlesin, kardavad uuendusi, viidates seejuures uuenduste mingisugusele katoliiklikule taustale. Minu meelest on vastuseis suuresti just sellelt tasapinnalt sündinud. Aga uus agenda ei erine oluliselt vanast, pigem täpsustab ja kohendab vana puudujääke. 

Lea Jürgenstein