Uudishimu viis Ants Kivilo kirikusse

Täna on sünnipäev Vändra koguduse hooldajaõpetajal Ants Kivilol (fotol), kes on olnud Issanda teenistuses paarkümmend aastat.

60 eluaastat täitub mehel, kes on olnud seotud nii kirikus kui ilmalikus elus mitme asutusega. «Olen igale poole nina sisse torganud,» ütleb Ants, kes jutuajamise lõppedes ruttab tugiisikukoolitusele. Ja loodab, et Euroopa Liidu rahastatud huvitav, ent kallis koolitus end kunagi ära tasub.
Enda tee kiriku juurde arvab Ants proosaliseks: jõulupuu toodi kodus küll tuppa, aga kodusest kiriklikust vaimsusest põhjust rääkida pole. Huvi kiriku vastu tekkis pigem trotsist. «Kui parajad kraakjalad olime, siis tahtsin teada, miks õpetajad keelavad kirikusse minna. Mis seal kirikus siis on, mida keelata,» meenutab ta oma esimest kirikuskäiku.
Kui Ants juba nelja lapse isa oli, tekkis mõte lapsed ristida. Mis tähendas, et tuli leeri minna. Ja nii sai pere toona Pärnus õpetajana teeninud Andres Põderilt täispaketi: ristimis-, leeri- ja laulatustalituse korraga. Õpetaja soovitusel läks ta ka Sepo Alaja juhendatud religiooniõpetajate koolitusele.
Ta teenis koos õpetajaga kaasa Pärnu Eliisabeti kirikus, tegi diakonieksami ja ordineeriti 12. jaanuaril 1994 diakoniks. Kui sügisel tuli kokku algatustoimkond, et asutada kaitseväekaplani institutsioon, kuulus sinna ka Ants Kivilo. Sealtpeale on ta vaheldumisi teeninud erinevates praostkonna kogudustes, kaitseväes ja Pärnu vanglas.
Ants Kivilo on lõpetanud usuteaduse instituudi ja pastoraalseminari, saanud viis aastat tagasi preestriordinatsiooni ja on 1. veebruarist 2008 Vändra koguduse hooldajaõpetaja. Ants ütleb, et kõhkles oma tervise tõttu pikalt, aga 16. juunil laulatatakse ta kogudusega, kelle aadressil jagub ainult kiidusõnu.
Pidugi peab ta koos raamatupidaja Elvi Kivimäega, kellel saab aastaid 80 ja kelle ta esitas EELK aukirja kandidaadiks. Ants Kivilo on nelja lapse ja ühe kasulapse isa ning viie lapselapse vanaisa. Kui Jumal lubab, lõpetab ta Tartu ülikooli religiooniantropoloogia eriala magistrikraadiga, selleks aga peab kaitsma dissertatsiooni.
Rita Puidet