Usuteemasid käsitletakse jätkuvalt veebis

Advendiajal ilmus internetiavarustesse uus usuteemaline veebiajakiri Kirik & Teoloogia (K&T), mis on loetav aadressil www.kjt.ee.

Vaid veebis ilmuv ajakiri K&T, mis tegijate kinnitusel pakub vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt, on jõudnud positsioneeruda Eesti meedias. Kui olulist lisa ta meedia reljeefsusse pakub, näitab aeg. Napi ilmumisaja jooksul on värskendatud materjali neljal korral.
Teoloogidest koosnev toimetajaskond – Anne Burghardt, Kerstin Kask, Annika Laats, Jaan Lahe, Kadri Lääs, Urmas Nõmmik, Johann-Christian Põder ja Thomas-Andreas Põder – rõhutab soovi anda oma panus kiriku teoloogilisemaks muutmisse.
Kiriku all peetakse ennekõike silmas EELKd, aga mitte üksnes. Kuigi praegune toimetajaskond koosneb luteri kiriku liikmetest, on väljaanne, soovimata rõhutada institutsionaalsust, suunatud laiemalt kristlaskonnale ning avalikkusele.
Žanriliselt on esitatu lai, alates uudisnuppudest (ohtralt tõlkematerjali välismaistest väljaannetest) ja arvamuslugudest kuni jutluste ja teadeteni.
Toimetajad, kes peavad plaani reorganiseerida oma tegevus mittetulundusühinguks, sisustavad portaali vabatahtliku tööna, pakkudes lugemist laiale auditooriumile, nii kitsamalt teoloogilist kui üldhuvitavat religioonist. Põhilisteks autoriteks on olnud toimetuse liikmed.
K&T ei tulnud usulise veebiajakirjana tühjale kohale. 2007. aastast annab Augsburgi Usutunnistuse Selts välja veebiajakirja Meie Kirik.
Võttes eeskuju aastatel 1920–1931 pastor Harald Põllu toimetatud konservatiivsest luterlikust nädalalehest Meie Kirik, soovib tänapäevane veebiväljaanne www.meiekirik.ee lehekülje haldajate kinnitusel vahendada uudis- ja arvamuslugusid ning teoloogilisi artikleid, mis aitaksid mõista kiriku missiooni.
Autoritest on sagedasemad kirjutajad vaimulikud Enn Auksmann, Veiko Vihuri, Tauno Toompuu ja Illimar Toomet. 
Meediauurija Raivo Suni selgitusel on Eesti ajakirjanduses läbi ajaloo andnud tooni vaimulikud, kelle initsiatiivil ilmunud ajakirjandusväljaanded alates 18. sajandist on oma sisu ja olemuse poolest säilitanud hariva funktsiooni – arendada lugejate ilmavaadet ja olla õpetlik. «Põhiline, mille poolest usuteemaline ajakirjandus erines muust, on hariduslik alge,» on tõdenud Raivo Suni. Tõeline buum algas 1930ndatel, mil võis Eestis kokku lugeda vähemalt 107 erineva suunitlusega usulist ajakirjanduslikku väljaannet. 
Kahe eespool nimetatud veebiväljaande kõrval on jätkuvalt netis kättesaadav ka EELK ametliku ajalehe Eesti Kirik  veebiversioon www.eestikirik.ee.
Liina Raudvassar