Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Usuteaduse instituut ootab õppima

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Lahtiste uste päeval annavad seletusi nii õppejõud kui üliõpilased. Pildile jäid bakalaureuse III kursuse üliõpilane Küllike Valk ja rektor Randar Tasmuth. Tiiu Pikkur
Huvilised said lahtiste uste päeval kaeda Eesti vanima eraülikooli, EELK Usuteaduse Instituudi iidsete müüride vahele.

Üks, kelle loengut tulevased üliõpilased külastada said, oli dr Arne Hiob. Tema arvates on lahtiste uste päevale tulijad juba üsna teadlikud sellest, mis neid oodata võib. «Mulle on jäänud mulje, et need inimesed on siin lihtsalt kinnitust saamas.»
Tiit Orissaar on Tallinna Jaani koguduse liige ja instituudi lahtiste uste päeval juba teist korda. Ise ütleb ta, et ega inimene ei käi seal, kus talle ei meeldi: «Mulle on jäänud sellest majast väga positiivne mulje. Olen kristlane, aktiivne koguduseliige ja tahaksin saada lisateadmisi. Kui Jumal seda tahab, loodan siin õppima asuda. Kui mõelda sellele, kas on ka raske siin õppima hakata, siis mina arvan, et võib-olla kõige raskem on siiski esimene samm, et selle maja uksest sisse astuda. Eks see on nagu allikalt joomine: kui esimene sõõm on käes, siis enam muud ei soovigi.»
Käsmu koguduse diakon Urmas Karileet ütleb, et lahtiste uste päev on väga meeldiv kogemus, sest see maja on üks eriline paik, kus on eriline õhkkond: «Ma mäletan oma esimest kogemust, kui siia tulin, see oli kohe eriline magnet, mis tõmbas.
Lahtiste uste päevale tulijad võetakse siin omaks, nad saavad oma ala parimate asjatundjate loenguid kuulata ja küsida, mis neid huvitab. Näiteks tänane Arne Hiobi loeng dogmaatikast annaks alust arvata, et teema on kuiv, kuid Hiob oskas seda väga elavaks ja kaasakiskuvaks teha.»
Küsimusele, mis on instituudis uut, vastab rektor Randar Tasmuth, et õppimisvõimalusi tutvustades toetutakse vanadele kogemustele. «Uut ei saagi alati väga palju olla, vaid tuleb kindlustada seda, mis tehtud. Tutvustasime akadeemilise usuteaduse bakalaureuse­õpet ja nelja magistriõppe eriala: usuteadus, diakoonia ja sotsiaalteenused, religioonipedagoogika ja kristlik kultuurilugu. Kuid eks lahtiste uste päevadele tulijatele ongi see kõik ju uus.»
Rektor kinnitab, et maja on piisavalt suur ja ruumipuudust karta pole, mis tähendab, et tõsise sooviga tublit õppijat ukse taha ei jäeta. Rääkides kõrghariduse erinevatest astetest ootab rektor bakalaureusekraadi omandanute jätkamist magistriõppes. «Vähemalt need, kes kirikuametisse soovivad saada, peavad usuteaduse magistriõppe läbima,» selgitab ta.
Kristliku kultuuriloo eriala on üks, kuhu võivad õppima tulla erinevate erialade esindajad. Selleks ei pea olema teoloogilise haridusega. Kristlik kultuurilugu on instituudis populaarne, vaimulikuks sellelt erialalt ei saa, kuid väga hea enesetäiendamise võimalus on see küll.
Avaldusi usuteaduse instituuti astumiseks saab esitada 1.–27. juunini, vastuvõtueksamid on 28.–30. juunil. Täpsem info on kodulehel www.eelk.ee/ui/ .
Tiiu Pikkur