Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Usuteaduse Instituudi rektor esitas tagasiastumispalve

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /


21. detsembril  esitas sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut
rektor Alar Laats peapiiskop Andres Põderile tagasiastumispalve.

Tagasiastumise ajendiks kujunes Usuteaduse
Instituudi ja Tallinna Ülikooli vahel ettevalmistatud assotsiatsioonileping,
mille planeeritud allakirjutamine 23. detsembril jäi ära seoses erimeelsustega
UI rektori, EELK peapiiskopi ja sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogu
vahel.

«Nagu 21. detsembril selgus, leiab
peapiiskop, et selle lepingu allakirjutamise peab otsustama sihtasutuse nõukogu
ehk faktiliselt konsistoorium, võib-olla isegi kirikukogu,» kommenteeris
kujunenud olukorda Alar Laats. «Minu arusaam on, et selle lepingu üle
otsustamine kuulub kas Usuteaduse Instituudi rektori või nõukogu kompetentsi.
See on institutsiooni kui õppeasutuse enda asi.

Peapiiskopil ja minul on erinevad arusaamad
selle kohta, kuidas õppetöö ja üldse akadeemilised asjad peaksid Usuteaduse
Instituudis toimuma,» väidab Laats. «Ka siis, kui peapiiskopil on õigus ning
sedalaadi akadeemiliste asjade üle otsustamine kuulub sihtasutuse nõukogu ehk
konsistooriumi kompetentsi, pole ma nõus sellel ametipostil edasi töötama. Keegi
teine suudaks seda ametit paremini täita.»

Peapiiskopi otsust assotsiatsioonilepingu
sõlmimist mitte toetada võis Alar Laatsi oletusel mõjutada ka surve Tartu
Ülikooli poolt, kellel on EELK ja Usuteaduse Instituudiga sõlmitud
koostööleping.

Kuigi assotsiatsioonileping on kujunenud
ajendiks, on tagasiastumise põhjused sügavamad. Alar Laats tõi välja, et kui
teda umbes kaks aastat tagasi valiti Usuteaduse Instituudi rektoriks, oli üheks
olulisemaks talle püstitatud ülesandeks säilitada Usuteaduse Instituut kui
ülikool. Kuid kogu rektoriks oleku aja jooksul pole ta tundnud selleks piisavat
konsistooriumi-poolset toetust. «Ma ei ole kindel, kas EELK tegelikult tahab
endale Usuteaduse Instituuti kui ülikooli. Olen korduvalt konsistooriumilt
küsinud, kuid vastuseks on olnud vaid kahevahelolek.»

Ühe näitena ebapiisavast toetusest toob
Laats EELK-poolse finantsilise toetuse. «See ei ole pelgalt minu subjektiivne
arvamus, tunne või hirm. Nii moodustab kiriku-poolne finantsiline toetus umbes
viiendiku Usuteaduse Instituudi eelarvest, suurem osa ülejäänust tuleb meil ise
teenida.»

Järgmise nädala Eesti Kirikus ilmub Alar
Laatsiga pikem intervjuu, kus ta selgitab põhjalikumalt tehtud otsuse
põhjuseid, eel- ja järellugu.

Alar Kilp

Kommentaar:

Peapiiskop Andres Põder:

Dr Alar Laatsi tagasiastumine Usuteaduse
Instituudi rektori ametikohalt on minu hinnangul tema subjektiivne otsus,
mille  tegelikud põhjused on mulle
teadmata. Kindlasti ei saa selleks olla asjaolud, mida ta on välja öelnud.
Peapiiskopi ja rektori erinevatest arusaamadest selle kohta, kuidas õppetöö ja
üldse akadeemilised asjad peaksid Usuteaduse Instituudis toimuma, ei saa
rääkida, sest selliseid arusaamu pole olnud võimalik kujundada. UI poolt pole
viimasel aastal konsistooriumi lauale tulnud ühtki arendusprojekti.

Assotsiatsioonilepingu eelnõu sain neli
päeva, viimase variandi neli tundi  enne
UI nõukogu istungit. Et allkirjastamine toimub juba kahe päeva pärast,  kuulsin alles koosolekul.  Aega eelnõuga tutvumiseks ja juriidiliseks
analüüsiks ei jäänud ei minul ega teistel nõukogu liikmetel. Järgmisel hommikul
võtsin kätte UI tööd puudutavad õigusaktid ja leidsin terve menetluskorra
taoliste küsimuste lahendamiseks.  Kui
helistasin rektor Laatsile ja palusin tal leida aega arupidamiseks, kuidas neid
norme käsitleda, teatas ta, et tal on juba lahkumisavaldus kotis ja ta toob
selle kohe ära. Mingit arvamuste kujundamist ei tulnudki.

Väited, et olen olnud
assotsiatsioonilepingu või UI ülikoolistaatuse vastu, on alusetud. Olen siiski
seda meelt, et nii õppeasutus kui ka selle rektor tegutsevad kehtivate
õigusnormide raames. Ametisse asudes on 
endale juba selline kohustus võetud. Neid norme ei ole kehtestatud minu
ametiajal.

Ma ei saa kiriku juhina nõustuda, et me
omavahel kokkulepitud käitumisreeglitest kinni ei pea. Kirikus vajame
kollegiaalsust ja üksteisest lugupidamist. Mul on äärmiselt kahju rektori
sellise sammu pärast. Olen eeldanud avatust ja diskussiooni.