Usk ühendab Euroopat

Eelmise nädala Eesti Ekspressis kirjutavad Jaakko Hallas ja Inga Raitar paarkümmend aastat tagasi ilmunud raamatust «Püha veri ja Püha Graal», kus Euroopa Liidu loomise taga nähakse Jeesuse lihalike pärijate valitsemise teostumist. Ka liigsetesse spekulatsioonidesse laskumata ei saa eitada euroliidu seost usuga. Ütleks isegi, et kui usu osa ühiskondliku ja poliitilise jõuna veelgi väheneb, vähenevad võimalused toimivaks euroliiduks.
Esiteks on usk oluline Euroopa rahvaste ajaloolis-ideeline ühendaja. Kaks maailmasõda olid pigem näiteks sellest, kuidas domineerima hakkasid ratsionaalsed huvid ja usulised argumendid jäid tahaplaanile. Kui aga päevakorrale tõusis koostöö ja rahu tagamine, kuulus sinna ka usk. Euroopa integratsiooni algus 1950ndatel aastatel oli kristlik-demokraatlik ettevõtmine, see omakorda põhines katoliku kiriku toetusel ja sotsiaalõpetusel. Kristlikke demokraate juhtinud pühendunud katoliiklased (Konrad Adenauer, Robert Schuman ja Alcide de Gasperi) sidusid oma nägemuse ühendatud Euroopast kristliku andeksandmisega.
Teiseks on usk Euroopa ühendamisel tähtis sellepärast, et usklikud on religioonisotsioloogiliste uuringute põhjal seda rohkem toetanud kui uskmatud. Siinjuures tuleb küll eristada usuleigeid inimesi pühendunud usklikest ja katoliiklasi protestantidest. Üldistatult võib öelda, et katoliiklus on tänaseni säilitanud oma universaalse, rahvusvahelise loomuse. Protestantism on küll ajalooliselt toetunud rohkem rahvusriigile ja -religioonile, kuid tänapäeva traditsioonilised protestantistlikud kirikud kalduvad soosima rohkem integratsiooni. Protestantismi sektantlik osa on euroliidu suhtes kriitiline.
Ka mõjutab inimeste suhtumist euroliitu nende usuline pühendumus. Pühendunumad katoliiklased suhtuvad positiivsemalt, pühendunumad protestantlikud sektandid negatiivsemalt. Uskmatutel aga on peamiseks suhtumise määrajaks ratsionaalsed ja pragmaatilised argumendid.
Ratsionaalsed seisukohad ei püsi tihti hommikust õhtunigi. Kui Euroopa sekulariseerub veelgi ja väheneb eriti pühendunud katoliiklaste ja traditsiooniliste protestantide arvuline osa, siis mis liidaks Euroopat veel? Ja mis oleks alternatiiv?
Alar Kilp