Ükski oskus ei ole ülearune

Kui paluda meenutada mõne eesti kirjandusklassikasse kuuluva raamatu algusridu, siis üsna kindlasti torgatab esimesena pähe lause: «Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.» Oskustest ja õppimisest on ka kirikus palju juttu olnud ning haridus on valdkond, millele palju tähelepanu pööratakse.
Möödunud neljapäeval algas Eestis uuringu «Tean ja oskan» testküsitlus. Järgmisel aastal algava uuringu sihtrühmaks on 16–65aastased inimesed, uuringu käigus selgitatakse inimeste huvi ja oskust kasutada tehnoloogiat, leida informatsiooni ja lahendada igapäevaeluga seotud ülesandeid. Ka kogutakse teavet hariduse, töökogemuste ja oskuste kasutamise kohta. «Saame teada, kas teeme oma oskustele sobivat tööd, kas meie oskused on väärtustatud, kust oskusi saadakse: koolist, töölt, igapäevaelust,» annab koduleheküljel teada teadus- ja haridusministeerium, kes koostöös statistikaametiga uuringut läbi viib.
Kuigi paljude inimeste mõtted ja aeg on praegu seotud aiatöödega, tõdesin äsjalõppenud inglise keele koolitusel, et kõigil oli kahju sunnitud suvepuhkusele jääda. Sealjuures olen tänulik eriliselt toredale grupile, kus inimesed ka umbes 70 aasta vanuses ei põlanud vaeva õppida. Põhjendus oli lihtne: aga kuidas teisiti, elu nõuab. Kõik koos aga imetlesime oma pensionieas õpetajat heatahtlikkuse, kannatlikkuse ja innu eest.
Kirikus toimub pidevalt erinevaid koolitusi. Mitmes lehes oleme teada andnud, et Paldiski koguduses on mai lõpus nõupäev. Kogudus on võtnud nõuks hakata diakooniatööd tegema, kutsunud selleks asjatundjad loengut pidama ja ootab ka teisi kuulama. Ükski teadmine, millega iganes saame ennast, oma lapsi ja kaasinimesi aidata, ei ole ülearu.
Loodan, et kui uuringust kunagi kokkuvõtteid tehakse, võime rõõmustada nagu õpilastele korraldatud samalaadse uuringu puhul, kui selgus, et meie noorte teadmised on tublisti kõrgemad 57 riigi keskmisega võrreldes.
Rita Puidet