Torma kiriku ajaloost tasub õppida

22.08.2007 | | Rubriik: Määratlemata
Piduliku päeva puhul oli Torma kirikusse tulnud üle 130 inimese. Pildil osa kogudusest ja külalistest koos vaimulike (vasakult) Valdo Reimani, Kaido Soomi, Mehis Puparti, Joel Luhametsa, Jaan Nuga ja Illar Hallastega.
Piduliku päeva puhul oli Torma kirikusse tulnud üle 130 inimese. Pildil osa kogudusest ja külalistest koos vaimulike (vasakult) Valdo Reimani, Kaido Soomi, Mehis Puparti, Joel Luhametsa, Jaan Nuga ja Illar Hallastega.

Pühapäeval, 19. augustil helisesid Tormas Maarja kirikus kellad kiriku 240. aastapäeva auks. Sel puhul toimus kirikus pidulik jumalateenistus, peeti ajalookonverents ning päeva lõpetas kirikukontsert.

Torma koguduse sünniaastaks arvatakse olevat 1220, seega on tegemist vana ja väärika kogudusega. Tormas on olnud kolm kirikut, viimane neist on püsti seisnud juba 240 aastat, mille auks ka pidupäeva peeti. Kirikusse tuli sel puhul kokku üle 130 inimese.

Algselt jutlustama pidanud peapiiskop Andres Põder pidi ootamatult sõitma ametivenna matusele Saksamaale, kuid läkitas Tormasse vikaarõpetaja Kaido Soomi, kes kohaliku õpetaja Mehis Puparti ja Palamuse õpetaja Jaan Nuga kõrval teenides jutluse pidas. Jumalateenistuse muusikalise osa seadsid kokku organistid Paul Kukk ja Aaro Tetsmann, Merle Nisu juhtimisel laulis Torma kammerkoor.

Vikaarõpetaja Kaido Soom andis edasi peapiiskopi õnnistussoovid Torma kirikule, jutluses keskendus ta koguduse pikale ja aukartustäratavale ajaloole. Just kogudus on kiriku rikkus, kus igal liikmel oma roll täita. Kiriku rikkus on erinevad inimesed, nende vaimuannid ja oskused. Nii noored kui vanad, mehed ja naised, kes käivad üheskoos kirikus. Kirikul on neile oluline sõnum ja eriline kogemus, mis annavad elule sisu.

Rohkelt õnnistusi ja pikka iga

Külalisena võttis esmalt sõna Tartu praost Joel Luhamets, tuues tervitusi praostkonnalt ja kirikukogult. Enda sõnul oli Luhamets teel Tormasse mõistnud, et seda kirikut on Jumal õnnistanud pika õndsa teekonnaga, mille ajal saab mõtelda ning kus Jumal saab teelolijaga kõnelda.

Vallavanem Riina Kull tänas õpetaja Mehis Pupartit ja koguduse esimeest Peeter Keivi suurepärase koostöö eest ja avaldas lootust, et kirik suudab tänapäevases moraalitus ühiskonnas selgitada eetilisi tõekspidamisi.

Teiste seas tõid pidutseva kiriku rahvale tervitusi Palamuse õpetaja ja endine Torma koguduse õpetaja Jaan Nuga, Ida-Harju praostkonna abipraost Illar Hallaste, kes on samuti endine Torma kiriku õpetaja, Kursi koguduse diakonõpetaja Sulev Sova, Torma põhikooli õppealajuhataja Endla Viesemann, südamlike õnnesoovidega olid Tormasse sõitnud sõpruskoguduste esindajad Soomest Pakilast ja Oravaiselt.

Pärast tervitusi andsid Kaido Soom ja Joel Luhamets seoses EELK 90. aastapäevaga üle aukirjad tublidele kirikutöötajatele.

Kirikuhoone saamislugu

Teenistuse ja külaliste sõnavõttude lõppedes jätkus päev ajalookonverentsiga kirikus, kus kohalik kodu-uurija Ülo M. Pärnik kõneles Torma koguduse ja kiriku ajaloost. Tema sõnul oli Torma arenguloolise edemuse põhjuseks 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen.

Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne’il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Et teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. 

Torma Maarja koguduse kõige legendaarsemast pastorist, 18. sajandi Liivimaa rahvavalgustajast Johann Georg Eisenist rääkis lähemalt ajaloodoktor Roger Bartlett Inglismaalt.

Õhtuhämaruses lõpetas piduliku päeva kaunis kirikukontsert, kus Mikk Sarv, Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann esitasid Villem Grünthal-Ridala regivärsilise eepilise poeemi «Püha rist».

Igavikuline väärtus

Mehis Pupart sõnas, et on uhke tunne olla nii väärika koguduse õpetaja. «Mul on väga hea meel, et siin on aktiivne juhatus ja kogudus, kes aitasid pidupäeva ette valmistada, ja suur abi oli ka kodu-uurijast Ülo Pärnikust, kes kutsus Inglismaalt siia ajaloodoktor Roger Bartletti.»

Torma koguduses on 177 liikmesannetajat, hingi umbes 1000. Kunagi oli see väga suur kogudus rohkem kui 10 000 liikmega. Siis käisid siia alla ka Mustvee, Avinurme ja Lohusuu kogudused. Pupart peab paratamatuseks, et aeg ja linnastumine on oma töö teinud, samas lisas ta, et üks soov tal siiski on: «Kiriku ja kooli vahelised suhted on head, kuid võiksid olla tihedamad. Ootaks rohkem lapsi ja noori kirikusse. Näiteks kas või jõulude ja lihavõtete ajal.»

Merje Mänd

2 Kommentaari artiklile “Torma kiriku ajaloost tasub õppida”

  1. Külaline ütleb:

    saab kirjutada Eesti Kiriku kommentaariumi sõna as.sessor?

  2. Külaline ütleb:

    inglise keeles roppude sõnade tüvesid ja kui üks juhtub sisse sattuma, siis programm ütleb kaunis eesti keeles, et sõna k.a.nal või pa-ss ei lähe, sest need need on ropud sõnad ja kommentaar muidugi lihtsalt kaob. Aga eesti keeles ropenda nii palju kui tahad kõik on õige!

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)