Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tooni Leedjärv juhuseid ei usu

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

 65. hällipäeva eel kinnitab üle kolmekümne aasta Kullamaa koguduse muusikatööd juhtinud Tooni Leedjärv (fotol), et on alati tunnetanud Jumala tarka juhtimist ega omista juhuslikkusele oma elus tähendust.
«Võib-olla tunnengi vahel end väsinult ja mõtlen, et mugavam oleks lihtsalt kodus olla, aga kui näen, et saan kaasa aidata, ei malda kõrvale jääda,» tunnistab noorusliku hääle ja heliseva nimega proua. Ta kiidab koguduse lauluansambli ning koori liikmeid, kelle tahe koos laulda on imetlusväärne.
Tooni Leedjärv jagab oma murelikkust ühiskonnas maad võtnud usuleiguse pärast. Nähes tühje kirikupinke on see eriti viimasel ajal proua hinge täitnud. Eks inimesel on palju, mille vahel valida, arutleb ta põhjuste üle. Kuidas leida tee, mis oleks kooskõlas Jumala soovidega? Kristlike vanemate järeltulijana peab Tooni Leedjärv oluliseks kodu osa noore inimese elutee kujunemisel.
«Igal pühapäeval seadsime lastele pidulikud riided selga ja läksime kirikusse,» kirjeldab ta pühapäeva oma peres. Kuidas te oma lapsi kasvatasite, et nad kirikutee on valinud, on Toonilt ning tema abikaasalt, Kullamaa koguduse õpetajalt Ants Leedjärvelt vahel uuritud. Jääb ju silma, et kõik kolm Leedjärvede last on tundnud kutsumust kirikutööks.
«Me ei ole midagi ekstra teinud või neid kuidagi sellele rajale suunanud,» kinnitab Tooni Leedjärv. Kui tütar Rael teatas, et asub misjonitööle Keeniasse, ei murdnud see murest ema Toonit. «Palvetasin palju, rohkem kui tavaliselt,» kirjeldab ta tütre Aafrika-aastaid meenutades, kinnitades samas, et on kõik lapsed väikesest peale Jumalale usaldanud.
Loomulikult on palju rõõmu teinud tütar Ruthi valik koolitada ennast Viini kristlikus seminaris kooli usuõpetuse õpetajaks ning poeg Miku soov saada kirikuõpetajaks. Soov lapselapse järele on samuti täitunud: «Tütrepere elab Viinis, aga suhtleme skaipides, nii et kui septembris aasta ja kaheksa kuu vanuseks saav tütretütar suvel meile külla saabus, naeratanud ta kohe.»
Üle kolmekümne aasta on Tooni Leedjärv abikaasa Antsu kõrval kogudusetööd teinud. «Teemad, ka tööalased mured, on samad ja pole parata, et võtame need ikka koju kaasa,» laiutab ta naeratades käsi. Ta on nõus, et kombinatsioon, kus kirikuõpetajal on kaasaks kirikumuusik, on koguduse teenimise seisukohalt vägagi toimiv.
Liina Raudvassar