Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tõmbekeskustest tõukekeskusteks

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Märksõnad:  / Number:  /

Viljandi praostkonna sinodil Paistus tunnustati tublisid töötegijaid, kõneldi möödunud aastast ja planeeriti viie järgmise aasta tegevuskava.

Oli esimesi päikselisi kevadpäevi, kui Viljandi praostkonna 14 koguduse (Halliste, Karksi, Kolga-Jaani, Kõpu, Mõisaküla, Paistu, Pilistvere, Suure-Jaani, Tarvastu, Viljandi Jaani ja Pauluse, Helme, Taagepera, Põltsamaa) esindajad sinodile kogunesid. Pärast jumalateenistust kirikus jätkati koosolekuga rahvamajas.

Tunnustus tublidele
Tervitama olid tulnud Paistu vallavanem Ene Saar ja Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Maavanem palus luba pikemaks sõnavõtuks, et koos Powerpoint-esitlusega rääkida maakonna halduskorraldustest. Kui maailm muutub, siis kuivõrd on vaimulikkond avatud muutuma, küsis ta, leides, et kiriku ja riigi staatus on üks: olla kõikjal ja alati.
Peapiiskop Andres Põder kinnitas, et maavanema tõstatatud teema puudutab ka kirikuringkondi, sest halduskorrastus annab kirikule parema võimaluse tulevikuplaane seada: «Kirik on oodanud, kuni riik jõuab korrastada oma halduskorralduse süsteemi.»
Sõnavõtus EELK olukorrast nimetas kirikupea, et viimasel ajal palju kõneldud tõmbekeskuste kõrval saab suurte ajalooliste koguduste puhul kõnelda tõukekeskusteks olemisest. «Iga kogudus ja iga ristiinimene on ääretult tähtis,» kinnitas peapiiskop väikeste koguduste temaatikal peatudes.
Küsimusele, mille alusel määratleda kogudust väikeseks, tõi Põder näite statistikast: «Ühes kolmandikus kogudustes pole toimunud ühtegi konfirmatsiooni, ühes viiendikus ristimist.»
Ilusa tava jätkuks kuulutas praost Marko Tiitus aasta töötegijaks Põltsamaa koguduse noortejuhi Ulvi Uutari, kel jagub indu ja oskust tuua noori kiriku juurde, samuti toimuvad tema eestvedamisel, vabatahtlike abil ja väikese eelarvega üle-eestilised kirikunoorte talvepäevad.
Kiriku sõbraks nimetati pikki aastaid väldanud kaplaniteenuse arendamise eest sihtasutus Viljandi Haigla, mille esindajana võttis tiitli vastu juhatuse esimees Priit Tampere.

Praost andis aru
Põhjaliku aruande oli Marko Tiitus sinodisaadikutele elektrooniliselt aegsasti saatnud, sestap tegi ta sinodikoosolekul sellest vaid põgusa kokkuvõtte. «Issanda aasta 2012 oli Viljandi praostkonnale stabiilne, märkimisväärsete tõusude ja mõõnadeta,» kinnitas praost, nimetades, et töötegijate seas ei olnud lahkujaid ega juurdetulijaid.
Liikmesannetajate arv langes 79 inimese võrra, aga kuues koguduses see koguni tõusis. Vaimulik teenimine kannatab kogudustes, kus ei ole oma vaimulikku (Karksi, Halliste ja Mõisaküla), mistõttu vajatakse juurde vähemalt ühte täiskoormusega vaimulikku.
Et koguduste töötegijad, eelkõige vaimulikud saaksid pühenduda kiriku võtmevaldkondadele (jumalateenistused, laste- ja noortetöö, diakoonia), tuleb leida tõhusamaid mudeleid kiriku tugivaldkondade (majandus, administreerimine, raamatupidamine, avalikud suhted) töös hoidmiseks, rõhutas praost, juhatades sisse päevakorrapunkti «Praostkonna strateegia ja tegevuskava 2013–2017».
Kuidas kasutada ressursse mõistlikult, millised tegevused seada prioriteediks – taolistele küsimustele annab vastuse dokument, mille koostamisel kõik sinodiliikmed oma panuse said anda ja mis viieks aastaks praostkonna arengut jääb toetama.

Uued tegijad valitud
Põnevust toonud päevakorrapunkti all toimus valimine. Kirikukokku valiti praostkonda esindama õpetajad Markus Haamer ja Kristi Sääsk ning ilmikliikmena Tarmo Loodus, asendusliikmeteks said õp Allan Praats, Heldur Lääne ja Aire Parts.
Liina Raudvassar