Toimetuse kirjakast

Veritsevad hingehaavad
Lugupeetud härra Heino Noor! Juhtusin alles mõni päev tagasi lugema Teie artiklit «Rudjutud pilliroogu tallates», mis oli ära trükitud 20. juuni ajalehes Eesti Kirik. Mõistan väga hästi, et sellised veritsevad hingehaavad, mis palju aastaid tagasi sai löödud, ei taha ununeda. Ka see, kuidas mõrvati metsikult Teie armsad vanemad.
Loomulikult ei olnud see Jehoova karistus, et miljonid inimesed kas mõrvati või surid nälga ja haigustesse vangilaagrites. See oli tolle aja patupimedusega löödud jumalavastase valeidee propageerimise tagajärg, millega rahvaid toideti.
Tunnen isiklikult südamest Teile kaasa selle kurva mälestuse pärast Teie elus. Aga tahes või tahtmata tuleb leppida andestamisega.
Te kirjutate, et on iseäranis võõrastav, koguni hingevigastav mõnest lehest, raadiost, isegi kantslist näha-kuulda, et Eesti rahva vastu toime pandud inimsusvastased kuriteod ei olnud miski muu kui Jehoova karistus meie rahva patuelu ja ühissüü eest. Muidugi selle teema jutlustajatel või kirjutajatel tuleks olla ettevaatlikud, et kannatada saanute südamehaavu uuesti lahti ei saaks kistud.
Isiklikult arvan, et osaliselt vastab selline seletus ka tõele, sest ei tolleaegsed riigijuhid ega enamik Eesti rahvast ei suutnud uskuda, et selline aeg võib saabuda ja et võõrväed panevad toime niisuguseid inimsusvastaseid julmi kuritöid.
Mis puutub Karl Reitsi, siis talle anti nendest tulevastest rasketest olukordadest Jumala poolt teada juba mitu aastat enne 1940. aastat. Esimene jumalik ilmutus tuli Reitsile juba 1929. a ja 1932. a alustas ta suurel turul prohveteerimisega, mis talle palvete kaudu ülevalt teada anti. Muidugi kutsus ta rahvast ka meeleparandusele, aga peamiselt pidi ta teatama nendest saabuvatest hädadest, et rahvas ei oleks selles suhtes ükskõikne.
Mõne aasta järel see kõik ka täitus. Et ei riigimehed ega suurem osa rahvast ei uskunud Reitsi kuulutusi ja pidasid teda ebanormaalseks, siis pidi ta selle valusa tõe ka välja ütlema. Pole ju saladus, et ta aeti isegi mõnest kirikust välja, kui ta püüdis hakata rääkima rahvale tulevastest hädadest.
Nii või teisiti oleks võõrväed Balti riikidesse tunginud, sest see oli ju kahe suurriigi salajase kokkuleppe tulemus. Karl Reitsile anti ülevalt kohustus Eesti rahvale teada anda, mis ka peagi sai toimuma.
Peeter Piirisild,
Narva metodisti kiriku emeriitpastor

Kirjuta meile:
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee