Esileht » Arvamused » Arvamus »

Toimetuse kirjakast

16.02.2011 | | Rubriik: Arvamus

Läbi Jeesuse kannatuste
Väiksena olin rohkem oma tädi laps. Ta kutsus mind alati enda juurde, kui jumalasõna raamatuid luges, ja rääkis mulle Jee­susest. Kuulasin küll, aga ei taibanud Jeesusest midagi.
Ta oli mulle lihtsalt kauge ja võõras, keda ma polnud oma silmaga näinud. Püüdsin Teda ette kujutada ja iga kord «nägin» suure halli habemega vanameest. Aga tädi ütles, et see pole hoopiski nii. Siis ei osanud ma enam midagi mõelda ega ütelda. Lõpuks tüdinesin nendest Jeesuse-juttudest ja kurvastasin sellega tädi väga sügavalt.
Saabus kooliaeg. Igal hommikul saatis ema mind väravani, tädi aga lausus lahkelt: «Jeesus hoidku sind, ole tubli!» Sellest sain ma aru, et peab olema hea ja tubli laps. Ei tohi valetada, ei tohi kedagi kiusata, peab hästi õppima. Aga kes muu mind ikka hoiab kui ma ise. Siis ei juhtu halba.
Ühel pühapäevahommikul kutsus tädi mind jälle Piibli lugemise juurde. Ja kui Piibli sulges, hakkas ta rääkima … Jee­suse kannatustest. Jäin teraselt kuulama. Kannatused, valu – ma teadsin, mis need on. Mul oli väiksena tihti olnud hambavalu. Või kui ma ükskord uisujääl kukkusin, oli ka valus. Ema ütles aga igakord: «Kannata valu ära! See läheb varsti mööda.»
Sel hommikul rääkis tädi mulle ka Jeesuse ristilöömisest. Läbi Jeesuse kannatuste jõudis minuni oluline sõnum: Jeesus on olemas, muidu poleks Ta ju kannatanud! Tädi näitas mulle ka pilti, kus Jeesus on risti löödud. Ja see polnudki suure halli habemega vanamees! Mu maailm avardus, ja nii inimlikult loogiliselt – Jeesuse kannatuste pärast. Nagu oleksin isegi Tema pärast valu tundnud …
Enda Naaber

Egiptus ja meie
Viimaste nädalate mässumeelsed rahvarahutused Egiptuses viivad meid mõttele, mida Egiptus eestlase jaoks tähendab. Minu meelest ja kogemustel väga palju. Egiptus oli esimene vanaaja riik, mille ajalugu õppisime koolis õpetatavas ajaloos. Teist nii pika ajalooga riiki polegi leida. Mulle jäi Egiptus ja tema kauge ajalugu veel eriliselt meelde usuõpetusest, mida nii kodus kui koolis õpetati.
Piiblilugudes pärast maailma ja inimese loomist, pattulangemist, Soodoma ja Gomorra hukkumist ja esivanemate lugusid algavad Joosepi lood. Joosepi müüsid vennad Egiptusesse orjaks ja selle mehe suurepäraseks eeskujuks oleva elukäigu kaudu saame pisut tuttavaks ka Egiptuse tolleaegse riigivalitsemise, usundi ja loodusega.
Nii saame Vana Testamendi kaudu heita pilgu 4000 aasta tagusesse Egiptusesse, vana riigi ajastusse.
Joosepi lood on Vana Testamendi armsamaid lugusid, sest Joosep sai oma kõlbelise ja jumalakartliku eluviisi tõttu Egiptuse valitsejaks. Eesti koolilapsele olid sõnad Niilus ja vaarao, samuti Joosepi nimi, selged vallakoolist või algkoolist peale. Ka suur rahvajuht Mooses kasvas ja sai hariduse vaarao õukonnas.
Teine Moosese raamat algab peatükiga «Iisraeli laste orjapõli Egiptusemaal». Sellest ja järgnevatest lugudest, nagu Egiptuse nuhtlustest, Iisraeli laste väljaviimisest Jumala poolt Egiptuse orjusekojast ning 40aastasest kõrberännakust ja seejärel jõudmisest tõotatud maale, on iga põlvkonna inimestel olnud ja on kuni inimsoo kestmiseni palju olulist elu- ja usutarkust õppida.
Sellepärast ei saa me sugugi ükskõikseks jääda sündmuste suhtes Egiptuses ka nüüd ja tulevikus.
Loodame, et sinna saabub taas aeg, millest rääkis opositsiooni juhiks pürgiv Mohamed ElBaradei, kes «tervitas uut Egiptust, kus kõik inimesed elavad vabalt ja väärikalt».
Helmut Mõtsnik,
emeriitõpetaja

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)