Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tervitustega Karkkust!

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Võtsin sel sügisel kolm kuud aega iseendale, vabaks töö- ja perekohustustest, ning sõitsin 1. septembril Soome: õppima Piiblit paremini tundma soome keeles. Heade asjade kokkukõlal ja minu otsust toetavate inimeste heakskiidul sain viia ellu ammu igatsetud mõtte.
Küsite, miks Soome. Selleks on mitu põhjust. Ma ei saaks töö ja pere kõrvalt iialgi lubada endale nii palju vaba aega, et võiksin päevas 5–6 tundi olla koos Piibliga. Et olen viimastel aastatel mitut puhku käinud Soomes kogumas materjali lehelugude tarvis, andis see ka julgust, et tulen ehk keelega toime. Ja loodan, et pärast kursuse lõppu oskan soome keelt veidi paremini.
Ja õigus võib olla ka misjonikeskuse juhatajal Leevi Reinarul, kes nimetas kursuste aega puhkuseks koos Piibliga. Õieti tänu misjonikeskuse ja SLEY (Soome luterlik evangeeliumiühendus) koostööle on juba mitu aastat kahel kiriku liikmel Eestist võimalus osa võtta kolmekuulisest piiblikursusest Karkku evangeelses koolis. Oleme siin seekord koos Margit Soomerega Kohilast.
Karkku asub Tampere lähedal, metsa keskel ja järve ääres. Sügis annab siin, vaid paarsada kilomeetrit Helsingist põhja pool, juba tunda. Õhk on karge, päike ei soojenda enam ja kased poetavad kollaseks tõmbuvaid lehti vaikselt maapinnale.
Mind üllatas rahva- ja kursusterohkus koolis. Kokku võib siin olla kuni 150 inimest. Peale pikemate ja lühemate kursuste antakse siin gümnaasiumiharidust u 80 noorele, kes mingil põhjusel ei ole sobitunud tavakooli. Septembris on tulemas seitse lühemat kursust.
Kahel esimesel nädalal on meiega Rooma kirja uurimas noorsootöötajate kursus. Paarkümmend inimest oli esimese koolipäeva pärastlõunaks kutsutud meie kursuse juhataja Erkki ja 95 aastat tegutsenud kooli juhataja Marja Koskkenniemi koju üksteisega tutvuma. Nii palju kui täna, pole ma päevas lugenud meieisapalvet ega laulnud vaimulikke laule.
Kuigi minu kolleegidel toimetuses tuleb ehk rohkem end kokku võtta, sest tööhulk suureneb, usun, et tegevtoimetaja Liina Raudvassari juhtimisel saadakse suurepäraselt hakkama. Kirjutamiseni!
Sirje Semm