Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tartu praostkonnas on hea aeg

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

11. aprillil toimunud Tartu praostkonna sinodil Kambjas tehti nalja ja arutati tõsiseid asju. Lisaks korralisele praosti valimisele anti sinodil ülevaade praostkonna tegemistest ning koguduste käekäigust.

Sinodikoosolek ei pea olema surmtõsine: praostkonna elust ja tegemisest võib rääkida niigi, et peapiiskop lõbusalt naerda saab. Andres Põderi kõrval Kambja koguduse juhatuse esimees Kalev Laanesaar.

Sinodikoosolek ei pea olema surmtõsine: praostkonna elust ja tegemisest võib rääkida niigi, et peapiiskop lõbusalt naerda saab. Andres Põderi kõrval Kambja koguduse juhatuse esimees Kalev Laanesaar.

Sinodi avatervituse ütles Kambja vallavanem Ivar Tedrema, kelle sõnul astuvad kirik ja vald ühte sammu ning et just kirik annab Kambjale näo. Kambja vapi sümboliks on kukk kirikutornil, mis tähendab kiriku ja kooli tihedat sidet. Koos Kambja kooli direktori Enn Libaga tänasid nad koguduse ja valla rahva nimel õpetaja Kristjan Luhametsa tubli töö eest. Viimane on lisaks kirikuõpetaja ametile Kambja kooli usuõpetuse, kultuuriloo ja saksa keele õpetaja.

Praostkondlik elu

Pärast sooja ja südamlikku sissejuhatust asus praost Joel Luhamets aruandeaasta numbrite juurde. Kõik näitajad, välja arvatud leeriskäijate oma, on võrreldes eelmise aastaga tõusnud. Peapiiskop Andres Põderil oli talitluste tõusu üle hea meel. «See stimuleerib töötama. Ka matused on kahtlemata näitaja – inimesed tunnetavad kiriku ligiolu tähtsust,» sõnas ta oma pöördumiskõnes.

Praostkonda kuulub kokku 20 kogudust Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal (Avinurme ja Lohusuu) ning Põlvamaal (osaliselt Kambja ja Võnnu).

Praostkonnas oli aruandeaastal 5030 annetajaliiget. Eelmise aastaga võrreldes tõusis annetajaliikmete arv 14 koguduses, kokku 135 liikme võrra.

«Kokkuvõttes oli aruandeaasta praostkonnas stabiilne ja rahulik. Märgata võis kerget elavnemist koguduste elus. Üldkiriklikul tasandil tegeleti üsna palju kiriku arengukava küsimustega. Tõsi on see, et kirikul peab olema nägemus sellest, kuhu poole ta liigub,» märkis praost Joel Luhamets.

Kirikud jõudumööda korda

Aasta jooksul on mõneski kirikus jõutud üht-teist ära teha. Avinurme kirikuhoone vajumise peatamisel ja nn jõupõranda valmistamisel tegi OÜ Wunibald kiriku juures töid 1 165 000 krooni eest. Äärmiiselt rõõmustav sündmus oli, et Saksamaalt Bielefeldist kingiti kogudusele kasutatud, kuid töökorras uuemat sorti orel.

Orelimeister Hardo Kriisa sõnul võib selle maksumus olla umbes 800 000 krooni. Kogudus korraldas oreli Saksamaalt toomise ja kirikusse ülespaneku. Peatatud sai kirikutorni vajumine, kuigi peatada oleks vaja ka hoone seinte vajumine.

Kambja kiriku taastamine läheneb lõpule, kuigi hetkel on tööd peatatud, kuna arhitekt Liivi Ehmann ei ole lühtrite, kirikupinkide ja kirikut ümbritseva kiviaia jooniseid valmis saanud. Olgugi, et tähtaeg oli 2005. aastal.

Tartu Pauluse kirikus ootab ees täielik remont. Kiriku ajutise vaheseinaga eraldatud altariosast kolis Eesti Rahva Muuseumi ladu välja 21. septembril 2005. aastal. Kogudus asus tegema ettevalmistusi suureks remondiks, et kasutusele võtta kogu kirik selle esialgsel kujul. Kiriku taastamiseks loodi koos Tartu linnaga sihtasutus.

Tartu Peetri kirik ja kogudusele tagastatud 3 hoonet on endiselt suure remondi ootel. Märkimist väärib, et kiriku peatrepile ehitati korralik ratastoolirada.

Vara kiriku pikihoone restaureerimine jõudis lõpule aruandeaastal. Kaheaastane projekt hõlmas pikihoone kümmet akent. Telliti uus tornikell.

Võnnu kirikus valmis aruandeaastal Euroopa Liidu fondidest saadud toetusega siseremont. Värviti sisustus, korrastati peauks ja põikihoone uksed, portaali ette rajati sillutis. Torniuksed taastati endisel kujul.

Vaimulike juurdekasv

Vaimulikke töötas praostkonnas aruandeaastal 21, lisandus 3 vaimulikku: Kristjan Luhamets Kambja, Raino Kubjas Laiuse ning Maarja Sokk Tartu Maarja kogudusse. Uue õpetaja sai ka Torma kogudus, mida teenib 17. septembrist Mehis Pupart.

Praost Joel Luhamets on koguduse töötajatega rahul: «Heade töötegijatega oleme suhteliselt hästi varustatud. Võib öelda, et inimsuse poole pealt on head ajad.»

Peapiiskop andis sinodil Eha Haamerile üle EELK aukirja pikaajalise ja viljaka töö eest kirikumuusikuna: «Eha panus koguduse-, kiriku- ja muusikaellu on suur ja tänuväärne ning eeskujuks teistele.»

Detsembris valiti aasta õpetajaks suure innu ja noorusliku jõuga 43 aastat vaimulikuna teeninud Eenok Haamer (71), titulaarpraost, kes teenib Mustvee, Lohusuu, Maarja Magdaleena ja Tartu Soome kogudust.

Tartu praostkonna sinodsaadikud jumalateenistuse järel ühispildil Kambja kirikus.

Tartu praostkonna sinodsaadikud jumalateenistuse järel ühispildil Kambja kirikus.

Üksmeelne otsus

Peapiiskop esitas praosti kandidaadiks Joel Luhametsa. Ettepanek kinnitati ühehäälselt. Abipraostina jätkab endiselt Peeter Paenurm.

Sinodi lõpetas peapiiskop Andres Põder kõnega, milles kutsus vaimulikke üles aktiivselt osalema ühistel koosolekutel ja tegemistel. Peapiiskop rõhutas kiriku rolli tähtsust ühiskonnas ning julgustas leidma inimesi endi keskelt ja kogudustest, kes võiksid usualast elu edendada ning tulla teoloogilist haridust omandama.

«Eduka Eesti ja vaimuliku Eesti konflikt pole üldsegi suur. Riik vajab meie kirikut ja meie peame olema väärilised rahva tööks, selleks tuleb aga kogudusi kasvatada,» on peapiiskop kindel. «Inimesed vajavad isiklikku julgustust ja suunamist,» innustas Põder vaimulikke uusi liikmeid leidma.

Väärikat kogu jäi saatma peapiiskopi sõnum saada kahanevast kirikust kasvavaks kirikuks.

Merje Mänd