Tartu Peetri kiriku oreli helid plaadil

Oreli 120. aastapäeva puhul andis kogudus välja CD, orelil mängivad Tartu organistid.
1884. aasta sügiseks valminud (kiriku lõpliku valmimise tänujumalateenistus oli 14. detsembril 1903) pühakotta tellis kogudus oreli Tartu meistrilt Friedrich Wilhelm Müllverstedtilt (1834–1904), kes on valmistanud kontsertoreleid, kirikuoreleid, positiive – kokku üle saja instrumendi. Säilinud on neist vaid kümme pilli.
Kahe manuaali ja 23 registriga Peetri kiriku orel on üks kolmest kõige suuremast mehaanilisest orelist Eestis. Orelis on 1215 vilet: neist suurim nelja meetri kõrgune ja läbimõõdult pool meetrit, väikseim pastapliiatsi südamiku mõõtu.
1999–2001 põhjaliku remondi läbi teinud klassitsistlik-romantilise helikeelega orel väärib laiemat tutvustamist ja helirežissöörina tegutsev orelikunstnik Urmas Taniloo on salvestanud organistide Elke Undi, Anna Humala ja Anneli Klausi mängu, ka mängib ta plaadil ise neli pala. Kuulda saab suure romantiku Felix Mendelssohn-Bartholdy, barokimeistri Dietrich Buxtehude, tema õpilase, varasurnud Nicolas Bruhnsi ja helilooja Johann Sebastian Bachi, ka barokiaja muusikateoreetiku ja organisti Johann Gottfried Waltheri loomingut. Meie heliloojatest on esindatud Hugo Lepnurm, Artur Kapp ja vähetuntud Valdeko Loigu.
Plaadi väljaandmise initsiaator on koguduse organist Anneli Klaus, kes ütles, et kandis seda mõtet koos Urmas Tanilooga mitu aastat.
«Tartu Peetri koguduse kohustus on hoida ja näidata oma altarimaali ja orelit. Ilmunud plaat on märk hoolimisest, ühtlasi sellest, et Tartu organistid hindavad seda instrumenti. Oreli sünnipäevaüritustel osalenud organistid Ines Maidre ja Sergej Tcherepanov kinnitasid, et orel on meie suur rikkus. Koguduse kohustus ja õigus on seda rikkust teistega jagada. Teeme seda tänapäevaseid vahendeid kasutades,» ütleb Anneli Klaus.
Soovijad saavad plaati Tartu Peetri kirikust.
Eesti Kirik