Esileht » Online » Online artiklid »

Tänulik orel kingib kontserdi

20.10.2008 | | Rubriik: Online artiklid

 

Kadrina kiriku jõulise ja õrna kõlaga oreli viled hüüavad homsel kontserdil tänu kõigile remondi toetajatele. Kadrina Kiriku Oreli Sihtasutuse juhataja Külli Erikson loodab, et viie aasta pärast on orel täielikult renoveeritud.

Mida tähendab kirikule orel?

Orel tähendab kirikule tegelikult elu. Jumalateenistused, mis on kiriku põhitegevus, on ju üles ehitatud liturgiale ja liturgia on ikkagi lauldav. Kirikulaulud on suur osa jumalateenistusest. See on oreli esimene tähendus kirikus.

Lisaks sellele kuulub kiriku juurde kontserdielu, kui seal on olemas organist või kutsutakse kedagi mängima.

Missugused on Kadrina kiriku oreli isikupärased jooned?

Kadrina kiriku Hermann-orelit on iseloomustanud teda remontinud Läti orelimeister Janis Kalnins, ja see on üldistav nende orelite kohta: need on jõulise ja massiivse, võimsa kõlaga orelid, samas on neil väga õrnad ja kaunikujulise ümara kõlaga flöötregistrid.

Orelites on särava kõlaga printsipaalregistrid, flöötregistrid, mis jäljendavad erinevate flöötide kõla, keelpille imiteerivad keelpilliregistrid ja täriseva intensiivse kõlaga trompet- ning muud keelregistrid.

Lisaks kogukõlale võrreldakse orelite vahel ka erinevate vilerühmade hääli. Ühel on nad pisut ühesugused, teisel teistsugused. See annab orelile oma näo.

Kadrina oreli kohta on pärast remonti öeldud, et ta on meie kiriku jaoks natuke liiga suur. Aga seda on ta pooltühjas kirikus. Kui kirikus on palju rahvast, akustika muutub ja siis ta vast ei ole suur.

Miks valiti orelit remontima just Läti firma Ugale orelitöökoda ja Janis Kalnins?

Esmalt pidasime läbirääkimisi Eestis elavate orelimeistritega. Elame ju täpselt kahe orelitöökoja vahel: Hardo Kriisa töökoda on Rakveres ja Olev Kentsi töökoda Tapal. Ühel hetkel läks vaja kolmandat hinnapakkumist. Teadsime, et Janis Kalnins on tegutsemas just selles piirkonnas Kuramaal, kust Hermannite perekond pärit ja tal on selle meistri pillidega rohkem kogemusi.

Kutsusime ta orelit vaatama ja ta oli rõõmus, et tohib siia tulla. Kui ka hind meile sobis, võisime tulemusele julged olla, sest ta on ligi 15 selle perekonna meistrite pilliga tegelenud. Koostöö tulemusel saime uusi andmeid pilli ajaloo kohta.

Oreli remondi esimene etapp, kus tegeldi vilestiku ja tuulesüsteemiga, on lõppenud. Mis ootab ees?

Orel koosneb kõla tekitavast osast – viledest ja tuulesüsteemist, teine osa on oreli mehaanika ehk tema mängimiseks vajalikud klahvid ja ülekanded, mis viivad klahvist vileni, kolmandaks oreli välimus ehk kaunistatud orelikapp.

Orelit oli aastaid tagasi remonditud, aga ta oli muutunud jälle ebastabiilseks. Pilli probleemide suhtes oli oreliasjatundjal ja ka igal orelimeistril oma arvamus. Alguses kavandasime miinimumprogrammi, mõtlesime lasta oreli elementaarsel moel korrastada, nii et tal mängivad kõik klahvid ja viled, et teda saab kasutada.

Remondi käigus õnnestus meister Kalninsil tuule- ja vilesüsteemi taastamine nii edukalt, et orel justnagu sündis uuesti ja avas meile oma õige näo. Meister ja vastuvõtukomisjon olid üksmeelel – pillil on nii kena ja omapärane kõla, et peaksime jätkama põhjalikuma remondiga.

Nimelt on mehaanilised süsteemid iseäranis amortiseerunud ja lihtsalt vajavad põhjalikku remonti. Arvati ka, et kui juba edasi minnakse, tuleks orel väljastki korrastada.

See, mida pidasime alustades kogu remondiks, muutus sel kombel esimeseks etapiks. Muidugi tähendab ettevõtmine suurt tööd, kuid see rõõmustab meid.

Millised on võimalused asuda järgmiste etappide juurde?

Sama suured kui esimese puhul, kui alustasime nullist, aga oleme tänaseks lõpule viinud, kuigi see on võtnud neli aastat. Alguses läks aega eksperdihinnangu saamisele ja hinnapakkumistele. Nüüd on meil kontseptsioon olemas ja järgmine töölõik seisneb taas raha otsimises. See pole lihtne, aga pole ka võimatu. Meister on valmis jätkama.

Mis oleks järgmine suurem töö?

Ka tavalisem kuulaja kuuleb, kuidas oreli klahvid klõbisevad ja pedaalid kolisevad, mängija tunneb, et klahvi töö pole täpne, registrite sisse- ja väljalülitamise lõtkumomendid on küllaltki suured. Ka muu tehniline osa vajab uuendamist.

Millal võiks Kadrina kiriku orel täies aus ja hiilguses kõlada?

Alla viie aasta ei julge küll midagi lubada. Tööd iseenesest ei võta palju aega, aga kaua aega võib võtta finantside leidmine – suhtlemine fondidega, projektitaotluste tegemine.

Kui palju võimalusi oleks toetust saada Euroopa Liidust?

Oleme selle üle mõelnud. Orel restaureerimisobjektina mahub väga väheste fondide nõuete alla, aga me otsime edasi.

Ühe katse tegime, aga takistuseks sai oreli kuulumine kirikule. Võib-olla tuleks rentida orel sihtasutusele, et oleks võimalused suuremad. Saksamaal on seda tehtud.

Oreli remondi toetuseks said inimesed sümboolselt osta vilesid või pista raha annetuskasti. Kui paljud viled leidsid ostja?

Kui ostuvõimaluse 2006. aasta advendi aegu välja kuulutasime, oli ostmine üsna aktiivne, hiljem harvem, aga aeg-ajalt ikka. Kokku on tehtud pealt viiekümne sissekande. Ostmine on tegelikult sümboolne toiming. Saksamaal nimetatakse seda suhet orelivilele ristivanemaks olemiseks.

Rahasumma, mis laekus, oli võrdne ühe registri tellimise summaga. See avaldas mulle muljet. Paneme nende inimeste nimed oreli lähedusse.

Kuna orelil on 14 registrit ja enamikus neist 54 vilet, siis jätkub neid soovijatele edaspidigi.

Kui palju läks maksma remondi esimene etapp ja kui suures ulatuses rahvas õla alla pani?

Puhtalt materjalid ja tööd läksid kokku umbes 360 000 krooni. Lisandusid muud kulud.

Rahvas pani ühe kolmandiku – nii vilede ostmisega kui ka anonüümsete annetajatena raha korjanduskasti pannes. Tänu sellele, et saime inimestelt kokku selle kolmandiku, oli meil võimalik hakata üldse raha taotlema. Meid on toetanud Kadrina vald ning üsna otsustavalt ka kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja kultuurkapitali piirkondlik eksperdigrupp. Oleme kõigile toetajatele väga tänulikud.

Esitlete homsel tänukontserdil orelil sisse mängitud CD-plaati. Kes ja mida sellel mängivad?

CD-plaadi väljaandmine kuulub normaalse oreliremondi juurde, sest see on küll ühest küljest muusikaesitus, aga teisest küljest oreli kõla dokumenteerimine, kust võib kuulda, kuidas orel oma hetke parimas seisundis kõlab.

Plaadil mängivad kolm naisorganisti: Kersti Petermann, Kristel Aer ja Külli Erikson. Meid ühendab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku usuteaduse instituudi kirikumuusika osakond, kus Kersti ja Kristel on õppejõud ja mina olen olnud üliõpilane. Kristel Aer on meie oreli sihtasutuse juhatuse liige.

Oleme valinud plaadile romantilised lood, sest orel oma stiililt ja ajastult kuulub romantiliste orelite hulka ja sobib kõige paremini romantilise muusika esitamiseks. Mängime Mendelssohni, Rheinbergerit ja ka Bachi, sest Bach on olnud XIX sajandil väga kõrges hinnas, taasavastatud ja palju mängitud. Kristel Aer mängib eesti muusikast Peeter Süda loo “Ave Maria”.

Püüdsime teha plaadi võimalikult informatiivse. Esialgu kavatsesime teha raamatu, aga kui remondiplaanid täpsustusid, leidsime, et esimese etapi lõpu puhul on raamatut natuke palju, ja koostasime sinna juurde üsna põhjaliku bukleti, kus on kirjas oreli ajalugu ja ülevaade tehtud töödest.

• Kadrina kiriku oreli (1877, II/14) on ehitanud Kuramaa oreliehitaja Carl Alexander Hermann.

• 1922. aastal remontisid orelit vennad Kriisad Võrust, 1989. aastal orelihooldaja Ago Tint.

• Kontsertjumalateenistus algab laupäeval kell 11.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)