Tänu tubli töö eest

01.04.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Paar aastat tagasi ilmus väga vajalik raamat «Abiks kiriku kaastöölistele». Artiklis «21. sajandi kogudus» kirjutab peapiiskop: «Muutuma peab kristlaste eluhoiak ja teadlikkus. Olgugi patuste osadus on kogudus esmajoones armu saanud patuste ja seega pühade osadus.» Ka tänamatus on patt. Meedias on positiivse uudisega kaunis raske leida kõlapinda ja kui inimesed midagi sosistavad kõrvast kõrva, siis vist küll väga harva, et vaata kui tubli see inimene on. Koguduse elus on umbes samad reeglid. Siiski, tänamine teeb rikkaks.
Tahan täna kirjutada koguduse õpetaja lähematest kaastöölistest, need on juhatuse esimees ja juhatuse liikmed. Muidugi on olulised organist, pühapäevakooliõpetaja, noortejuht, diakooniatöö tegija, abilised erinevatel tööaladel, aga nendest kirjutatakse rohkem.

Juhatuse esimehe ülesanne on teha koos juhatuse ja õpetajaga otsuseid koguduse elu korraldamiseks. Kirikuseadustik sätestab selles täpsemad ülesanded. Otsused ei saa olla alati antud hetkel populaarsed. Otsuse tegemiseks tuleb analüüsida olukorda, kaaluda kõike täpselt ja siis võtta endale vastutus. Juhatuse liikmetel on oma igapäevaelus väga mitmeid ameteid, seetõttu on neil ka kompetentsi, mida vaimulikul ei ole. Üks mu kaasvõitleja kirjutas, et ta eeldab koguduse juhatuse ja enda töös sünergiat. Igapäevane elu pigem kinnitab, et otsuste tegemise juures on liiga palju tundeid ja liiga vähe asjalikkust.
Tuleb ka seda ette, et juhatuse liige on aktiivne töötaja koguduses ja ta peab endas ühendama need kaks eri rolli – käsuandja ja käsutäitja. Meil on ju palju väikesi kogudusi, kus valitavate isikute pink ei ole kuigi pikk. Juhatuse esimees võib siis olla teatud asjades nii «tööandja» kui ka «töövõtja» rollis. Juba nimetatud raamatus «Abiks kiriku kaastöölistele» kirjutab Erki Kurronen: «Võtmesõnad on koostöö ja ühine planeerimine. Sellele aitavad kaasa nõupidamised ja kokkusaamised, kus arutatakse koguduse hetkeseisu ja tulevikku nii koguduse töötegijate kui ka asjahuviliste koguduseliikmete osavõtul.»
Koguduse õpetaja saab palju teha, kui peab meeles, et juhatuse liikmedki vajavad pidulikke hetki. Pean väga oluliseks nõukogu ja juhatuse ametisse õnnistamist pärast valimisi ja koguduse pühapäevast eestpalvet juhatuse eest. Meie kiriku tugevus ei ole mitte ainult hästi koolitatud ja ohvrimeelselt töötavad vaimulikud, vaid aktiivne ja terve kogudus, keda juhib tubli juhatus. Pean väga tunnustusväärseks, et leidus jõudu kutsuda kokku juhatuse esimehed ja rääkida nendega ning kuulata nende muresid ja rõõme. Meie kirikul on põhjust tänada Jumalat meie tublide juhatuste ja nende esimeeste eest. Evangeeliumi üks põhilisi saladusi on märgata ligimest enda kõrval. Koguduse asjaajamises oleme kõik omavahel kaasteenijad ja ligimesed. Usk ja armastus peavad olema meie kõikide otsuste ja omavahelise suhtlemise alus.
Juhatuse ülesanne on tegelda ennekõike koguduse majandamisega ja olla toeks õpetajale. Õpetaja omakorda saab tegelda vaimulikuna viljakalt siis, kui juhatus võtab enda peale majandusmured. Õnnistus, mis on saadud altari eest, aitab seda vastutust kanda, võidelda evangeeliumi eest ja ehitada üles Issanda kogudust. Vaimulikena ei saa me unustada, et kirik ei ole n-ö vaimulike aktsiaselts, kus koguduse liikmed on teenindatavad, patsiendid või kliendid. Minu arvates on üks mõtlemise koht ka meie kirikukogu koosseis. Paaristsajast vaimulikust kuulub kirikukogusse 35 ja umbes 40 000 ilmikust on kirikukogus 19 esindajat.
Olge tänatud, head juhatuste esimehed, juhatuste ja nõukogude liikmed, suure töö eest, mida olete teinud meie koguduste ja kiriku ehitamisel. Loodan väga, et teil jätkub jõudu võtta järgmistel valimistel vastu uued ülesanded.


Tiit Salumäe,
assessor

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)