Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tallinna Toomkirikus on oreliaasta

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

saueri-ladegasti-100_logo[1] Oreliaasta, mis pühendatud Toomkiriku Ladegasti-Saueri oreli 100. aastapäevale, sai alguse möödunud aasta 6.–13. oktoobrini toimunud toompäevadel, mis peeti seekord kahasse Tallinna Toompea Kaarli kogudusega.

Toomorel, mida võib selle kauaaegse hooldaja Toomas Mäevälja sõnul pidada Eesti esindusoreliks, on tuntud kui Euroopa oreliehituskultuuri üks hinnatumaid näiteid. Siiski väärib ta veelgi laialdasemat tutvustamist eestimaalastele ja meie külalistele ning ka kuulsuse kogumist kaugemal.

Kooliõpilased oreliga tutvumas
Aastasse planeeritud mitmest sündmusest esimene oli toompäevade orelipäev avapalvuse ja mitme kontserdiga. Üsna varsti pärast seda läks käiku oreliaasta toimkonna koosolekul tekkinud mõte tutvustada orelit kooliõpilastele.
Kui kiri kõigile Tallinna üldhariduskoolidele oli laiali saadetud, tulid huviliste vastused kiiresti. Põhiliselt novembrikuus toimunud tutvustustel, mida viisid läbi Toomkiriku organistid Kadri Ploompuu ja Piret Aidulo, oli osalejaid paarikümne klassi jagu juudi gümnaasiumist, Kalamaja põhikoolist, Mustamäe gümnaasiumist, Rahumäe põhikoolist, Karjamaa gümnaasiumist, Kadaka põhikoolist, Pirita majandusgümnaasiumist, ühisgümnaasiumist, Jakob Westholmi gümnaasiumist, balletikoolist, humanitaargümnaasiumist.
Võib öelda, et mõte oli kuldaväärt: tutvustused pakkusid õpilastele tõeliselt huvi ja olid ka meile, organistidele, toredaks kogemuseks ning suurepäraseks võimaluseks tutvustada oma väga erilist töövahendit nii suurele hulgale noortele inimestele.
Esitasime orelit erinevast küljest tutvustavaid lugusid, rääkisime nii Toomkiriku orelist kui orelitest üldse, õpilased said lähedalt näha organisti mängu ja võisid aru saada orelipuldil paiknevate registriklahvide, muude nuppude ning abivahendite tähendusest. Paljudel tutvustustel sai mõni laps või noor, kes klaverit õppinud, võimaluse ka ise veidi orelimängu proovida. See tekitas kaaslastes alati rõõmsat elevust. Tutvustused jätkuvad kogu oreliaasta jooksul.

Orelivilede puhastamisest
Kuna oreli täielikust restaureerimisest Christian Scheffleri orelitöökojas on möödunud juba veidi enam kui 15 aastat, siis on Toomkoguduse juhatus otsustanud, et pill tuleb puhastada, viled uuesti intoneerida ja teha oreli üldhäälestus.
Oreli puhastab Toomas Mäeväli, intoneerib ja häälestab Matthias Ullmann Saksamaalt, kes intoneeris selle ka 1998. aastal restaureerimise käigus. Märtsi lõpus peaks pill jälle suurepärases korras olema. Päris vait ei jää instrument ka nimetatud tööde käigus: endiselt kõlab orel nii pühapäevastel missadel kui laupäevastes orelipooltundides.

Sünnipäevapidu augustikuus
Kui täpne olla, siis Saueri orel saab saja-aastaseks 2014. a augustikuus. 1878. a Friedrich Ladegasti ehitatud oreli tegi Toomkoguduse tollase juhatuse tellimusel ümber – laiendas ja moderniseeris – oreliehitusfirma Wilhelm Sauer. Orel valmis ajal, mil I maailmasõda oli juba puhkenud.
Sünnipäevanädalal 20.–24. augustini toimuvad mitmed kontserdid: galakontsert eesti organistidelt, kus kavas teoseid toomoreli sünniajast, aastatest 1913–14; Tobias Horni, Ines Maidre, Pekka Suikkase oreliõhtud ning pidulik missa, kus kõlab esmaettekandes heliloojalt ja organistilt Toomas Trassilt tellitud orelimissa «Missa de Angelis» segakoorile ja orelile.

Oreliaasta kokkuvõte
Nagu oreliaasta algas toompäevadega, nii ta ka lõpeb. 30. oktoobrist 2. novembrini kestvatel järjekordsetel toompäevadel on rõhk ühtlasi nii toomorelil kui ka sellega lahutamatult seotud eesti orelikultuuri suurkujul Hugo Lepnurmel, kelle sünnist saab 31. oktoobril samuti 100 aastat.
Siis on hea võimalus oma südames talle tänu anda kõige muu kõrval ka selle tähelepanuväärse eest, mis ta Toomkogudusele on andnud. Selleks on olnud ka väsimatu hoolekandmine toomoreli hea käekäigu eest.
Kadri Ploompuu