Tahtmine ja saamine

On jõulud ja on kiire. Nagu igal aastal. Huvitav, millal me, inimesed, õpime, et jõuluaeg ei ole kiirustamiseks.
Aastast aastasse räägivad targad mehed, et advendi aegu tuleks enesesse vaadata ja meelt parandada, mitte muretseda piparkookide ja kodukaunistamise pärast.
Aga ikkagi muretseme jõulude eel just selle pärast, mille pärast muretsema ei peaks, sest seda kõike antakse meile pealekauba.
Jõuluaegne priiskamine ja la-ristamine on alati taunimist leidnud. Aga oleme ometi inimesed, kes rõõmu väljendamiseks tahavad raisata ja nautida. Tahame näha seda headust ja rõõmu, mida jõulud meile tõotavad. Igatseme vabadust ja naudime seda igapäevaste piiride ületamisega. Igatseme lepitust ja taotleme seda kingitustega, otsekui oleks need ohvriannid. Igatseme kuuluvusetunnet ja teeme kompromisse, et mitte olla üksi. Oleme inimesed.
Igal muul ajal aastas tundub, et inimeseks olemine ei vabanda meie tegusid ega tegematajätmisi. Jõulude ajal on aga justkui teisiti. Jumalanäolisus ei tundugi nii suure koormana kui tavaliselt. Pigem vastupidi – inimnäolisus tundub lubatava ja õigena, sest Kõige Tegija ise saab nende pühade ajal inimeseks. Sellega tundub, et ka inimlik nõrkus, inimlikud pahed ja taotlused on jõulude ajal talutavamad.
Jumal saab inimeseks. Usku-matu! Me võime ühekorraga samastuda väeti lapsega, kelle Maarja mähkmeisse köitis ja sõime asetas, ning Maarja ja Joosepiga, kelle elukestvaks tööks sai selle lapsukese eest hoolitsemine. Tahame olla hoolitsetud ja olemegi. Meie heaks on tehtud kõik, mida me iganes vajame. Kui tahame hoolitseda, siis sellekski on meile loodud kõik võimalused. Just jõuluajal. Ei pruugi kuigi kaugele vaadata, et hoole vajajaid leida. Jõulud lubavad meil olla vastandlikes rollides – just sellepärast ongi jõulud mõistatus, mida tuleb tunnetada, mitte seletada.
Minu elupaik ei ole eriti kristlik. Meie mail on oodata jõulutralli ja põhjalikku päkapikutamist, mitte kirikuskäimist. Aga üksteise rõõmuks on koduaknad kaunistatud ööd läbi. Ja jõulurõõmu püüab igaüks tunda. Iga kord me ei teagi, mida vajame. Ometi saab jõulude ajal igaüks just seda, mida vajab. Mitte seda, mida küsida mõistab. Selle eest olgu Tulijale igavene kiitus.
Kadri Ugur