Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Tähistame Kristuse taevaminemise püha

11.05.2010 | | Rubriik: Teoloogilist

392. a rajas keisrinna Helena Õlimäe tippu Eleona basiilika Kristuse taevaminemise mälestuseks. Kiriku hävitasid 614. a pärslased. Ristisõdijad ehitasid kiriku asemele 1102. a kaheksatahulise kiriku, mille sultan Saladin muutis 1187. a mošeeks: arkaadid müüriti kinni ja peale ehitati kuppel. Et ka muslimid austavad prohvet Jeesust, tohivad kristlased astuda taevaminemispühal mošee õuele palvetama ja jumalateenistust pidama. InternetNelikümmend päeva pärast Kristuse ülestõusmispüha, 13. mail, pühitseb kirik Kristuse taevaminemispüha.
Luukas kirjutab sellest nii tema nime kandva evangeeliumi lõpus (Lk 24:50–53) kui ka Apostlite tegude raamatu alguses (Ap 1:1–11). Jeesus oli «pärast oma kannatamist näidanud ennast elavana, tõendades seda mitmel viisil, ilmudes neile neljakümne päeva jooksul ja kõneldes Jumala riigist» (Ap 1:3). Selle aja möödudes viis Jeesus oma õpilased Jeruusalemmast välja Betaaniani Õlimäel ja «neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse» (Lk 24:51).
Kirjas efeslastele öeldakse, et Kristus on pandud istuma Isa «paremale käele taevas, kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime», tema jalge alla on alistatud kõik ja ta on pandud «kõigi asjade üle peaks kogudusele» (Ef 1:20–23).
Kristuse lahkumine on omamoodi hädavajalik kiriku misjoniülesande täitmiseks. Pärast Suure Nädala sündmusi olid jüngrid arad, kogunedes suletud uste taga hirmust juutide ees (Jh 20:19). Ülestõusnud Jeesuse ilmumine täitis jüngrid uuesti rõõmu ja lootusega, et Jeesus jääbki nende juurde: «Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?» (Ap 1:6)
Nii nad jäävadki igatsedes Jeesuse naasmist ootama. Nagu kord kirgastamismäelt tuli laskuda maailma, mis valmistus Õpetajat hukkama, nii on nüüd jüngrite kord kohtuda sellesama maailmaga. Neil on ülesanne minna, teha jüngriteks, ristida, õpetada (Mt 28:19–20). Selleks tuleb vaadata ettepoole ja tunda Jeesuse teistsugust lähedust Pühas Vaimus. «Teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde.» (Jh 16:7)
Eesti rahvakalendris nimetatakse taevaminemispüha suureks ristipäevaks. Päeva erijooneks on ranged töökeelud ja austav käitumine maa suhtes.
Vanasõna ütleb, et sel päeval ei kasva rohi ega laula lind. Keelatud oli kerimine, kudumine ja õmblemine, samuti kolistamine ja müra tekitamine. Samas andis ristipäevane vihm rohule erilise väe, kuid ennustas ka vihmast suve.
Joel Siim

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)