Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Taevataat lasi aastapäeval päikesel paista

22.02.2012 | | Rubriik: Ühiskond

Pildil on Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamine Tallinnas Vabaduse platsil 24. veebruaril 1919. aastal. 1932. aastal jäi samas paraad esimest korda riigi ajaloos külma tõttu ära.  Arhiiv

Küünlakuu tähtsaim sündmus on teadagi vabariigi aastapäev, sestap tähistati seda ka 1932. a kõikjal Eestis.

Vabariigi aastapäevaks kinkis taevataat selge ja päikesepaistelise külma ilma. Kraadiklaas Tallinna raekoja seinal näitas 10 külmakraadi. Tuhanded inimesed olid tulnud Vabaduse platsile paraadi vaatama, mis aga esimest korda riigi ajaloos külma tõttu ära jäi. Kuid kirikukellad helisesid, kutsudes inimesi hommikusele pidulikule jumalateenistusele, kus meenutati aega, mil loodi raske võitlusega oma iseseisvat riiki.

Rõõmustati iseseisvuse üle
Tallinna Kaarlis oli Naiskodukaitse Tallinna ringkonna eestvõttel pidulik jumalateenistus juba eelmisel õhtul. Kirik oli ehitud rohelisega. Kohal olid Riigikogu esimees Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), minister Jaan Tõnisson jt tähtsad riigitegelased. Õhtukohase jutluse pidas õpetaja Stokholm, öeldes: «Rõõm ja mure on kaksikvennad. Rõõmustame, et oleme saavutanud iseseisvuse, samal ajal mälestame tänutundes neid, kes langesid selles võitluses.»
Kõlasid ühislaulud, esines koguduse segakoor Mihkel Lüdigi juhatusel, aariatega oratooriumidest «Paulus» ja «Elias» astus üles Estonia ooperisolist Karl Viitol. Kirik oli «rahvast täis viimse piirini», nagu kirjutab ajaleht Vaba Maa.
Estonia kontserdisaalis toimunud pidulikul kontsertaktusel äratas tähelepanu meeskoori «Ave Maria» Adolf Vedro uuest alles lavale tulemata ooperist «Kaupo». Samas ettekandel olnud Johannes Hiobi kantaat «Jesaja kuulutamine» oli kirjutatud Mendelssohni oratooriumide vaimus.
«Jesaja kuulutamist» tutvustati lähemalt ka Tallinna konservatooriumi saalis aset leidnud oreliklassi muusikateadusliku ringi Collegium Musicum loengkontserdil. Tutvustava sõnavõtuga esines prof August Topman, muusikat tegid Collegium Musicumi suurendatud koor ja Raadio Ringhäälingu orkester Raimund Kulli juhatusel.
Pidulikud riigi aastapäevale pühendatud jumalateenistused olid kõikjal üle Eestimaa. Nii oli see Tartus, kus külmale vaatamata peeti ka paraad. Planeeritud oli üle linna 11 aktust, millest ühel, mis leidis aset I algkooli saalis, esines teoloog prof Rahamägi.

Et langenud ei ununeks
Tõrvas oli pidulik kontsertjumalateenistus kohalikus rahvamajas. Põlvas kaunistas vabariigi aastapäeva jumalateenistust kohaliku Kaitseliidu malevkonna puhkpilliorkester. Sissetulek määrati Vabadussõjas langenute Põlva kihelkonna mälestussamba heaks. Partsis tähistati riigi sünnipäeva vaimuliku kõne ja koorilauludega.
Narvas leidis vabariigi aastapäeva suur kontsertaktus aset Aleksandri kirikus. Muidugi püüti teha see muusikaliselt võimalikult huvitavaks. Rakendatud olid 1. diviisi orkester Eduard Knude juhatusel, Narva Meestelaulu Seltsi juures tegutsev segakoor P. Penna juhatusel, Võitleja ja raudteelaste koor R. Olmi taktikepi all, lisaks hr A. Jüriado soololaulud ja P. Penna orelipalad.
Ettekanded olid kenaks vahelduseks vaimulikele ja ilmalikele kõnedele. Kuulajaid oli 5000 ümber. «Arvatavasti hakatakse edaspidi selles kõla- ja ruumirikkas kirikus tihemini korraldama suuri rahvaaktusi,» kirjutas Muusikaleht.

Kaks uut väljaannet
Oma osa vabariigi aastapäeva tähistamisse andsid ka usuvastased. Just pidupäeva eel ilmus trükist uus kuukiri Usk ja Tõde nr 1, 1932. Ilmus see Tööliste Kultuur-Haridusliku Ühingu kirjastamisel. Lihtne üllitise levitamine siiski polnud, sest enamik lehekioskeid ei võtnud seda müüki põhjendusel, et «meie usuvastast kirjandust ei levita».
Kuukiri jättis siiski mõõduka mulje. Ei sõimatud usklikke ega pastoreid. Lugejaid püüti usust eemale viia arutluste teel ja viidetega ajaloole. Uue Testamendi sündmused tunnistati legendideks ja otsiti selles vastukäivaid seisukohti. Juhtmõtteks oli: «Ajakiri «Usk ja tõde» algab süstemaatilist võitlust usu vastu ja püüab organiseerida kõiki, kelle hüüdsõnaks: võitluses usu vastu tasandame teed sotsialismile.»
Justkui vastukaaluks jumalasalgajate väljaandele nägi ilmavalgust Noorsoo Sekretariaadi teejuht noortele kristlastele «Jeesuse jälgedes».

Pühtitsa nunnad laulsid Narvas
Peale vabariigi aastapäeva toimus veebruaris palju muudki tähtsat ja huvitavat.
17. veebruaril oli Narva Aleksandri kirikus Pühtitsa kloostri 20-liikmelise naiskoori kontsert. Laulud olid vanaslaavi keeles ja kreeka-katoliku viisidest. Kuulajate hulgas oli suur hulk vene lihtrahvast, kes suures harduses oma südamelähedast muusikat kuulas. Ilmalikuma maailmavaatega eestlastele aga ei ütelnud nunnade monotoonne asketismi raamidesse surutud ja kurvapoolne laul palju ja enamik neist lahkus enne kontserdi lõppu.      
6.–7. veebruarini peeti Tartu lähedal Vasula mõisas Eesti Kristliku Üliõpilasliidu talikonverentsi. Osavõtjaid oli 40 ümber. Teemaks, mille arendamise oli enda hooleks võtnud praost H. Põld, oli «Jumala tõelikkus». Peale selle olid korraldatud piiblitunnid, millest innuga osa võeti.
Jõhvi kihelkonna Mäetaguse palvemaja õnnistati sisse juba 1850. aastal. Jõhvi pastor käis siin vaid kaks korda aastas, küünla- ja mihklipäeval, seepärast tuli läbi ajada oma jõududega. Eriti hinnatud jumalasõna seletaja oli Metsküla koolmeister D. Reisberg. Maailmasõja ajal jäi tegevus soiku, nüüd alustati Jõhvi õpetaja Variku käe all uuesti.
Kokkusaamist aitas pidulikumaks muuta kohalik laulukoor Mäetaguse algkooli juhataja A. Peedo juhatusel. Otsustati alates märtsikuust igal esimesel ja kolmandal pühapäeval palvetundi pidada. Jutlustama pidid hakkama kordamööda kolm aktiivsemat põllumehe seisusest koguduseliiget.

Palvepäev täis kaunist muusikat
Palvepäeval, 17. veebruaril esines Kuressaare Laurentiuse kirikus muusikalisel vespril esmakordselt noor, häid lootusi andev metsosopran Ellen Valdson. Tema mahlakas hääl, mis eriti sarmikas oli madalamas registris, täitis avarat kirikuruumi. Oli lootust, et Kuressaare saab tema isikus endale hea laulja. Sellel kontserdil oli kaastegev omapärane keelpillikvartett: kolm viiulit ja vioola. 
Palvepäeval oli kontsertjumalateenistus ka Nõmme baptisti koguduses. Kõneles baptistide kuldsuu Osvald Tärk, muusikat tegid Allika ja Nõmme koguduse ühendkoor ning sümfooniaorkester Anton Tamme juhatusel.
Tähelepanu äratas ka palvepäeva kontsert Türi kirikus. Siin leidis aset järjekordne, sedapuhku viies oreliõhtu. Esinesid Türi Muusika Seltsi, kiriku ja noorte ühendatud segakoor J. Veeberi juhatusel, kes esines ka orelil, ning Türi Muusika Seltsi puhkpilliorkester J. Kitsingu juhatusel.
Ilmunud oli koraalivihik «35 koraali» ja «Koraalipüha laululeht», mis ühes vastavate pühakirjasalmidega sisaldas seitse koraali. Ülestõusmispühadeks kavatseti valmis saada 128 enamasti ühehäälset laulu sisaldav kaua oodatud «Laste lauluraamat kirikule, koolile ja kodule».
See oli mõeldud lastejumalateenistuste sisustamiseks, samuti vaimulike laulude õpetamiseks nii kodus kui koolis, sest sisaldas kõiki vaimulikke laule, mis haridusministeeriumi koostatud algkoolide õppekavasse võetud.
Mati Märtin

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)