Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Svea Jõeste on kui vesi, mis uuristab kivi

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Rapla koguduse nõukogu liige Svea Jõeste pälvis pühendunud töö eest EELK tänukirja. Taimo Tammik
60. sünnipäeval anti Svea Jõestele laste pikaajalise pühendunud kristliku kasvatuse eest EELK tänukiri.

Kui vesi kaua ühe ja sama koha peale tilgub, võib see lõpuks ka kõige kõvema kivi vastupanu murda. Sellisena võiks võrrelda Rapla erilasteaia Pääsupesa juhataja Svea Jõeste kümme aastat kestnud tänuväärset tööd laste kristliku tundekasvatusega, mis põhineb piiblilugudel.
Selleks on ta alati küsinud luba ka lastevanematelt. Õnneks ei ole suuresti eetilistele väärtustele rajatud distsipliinist kunagi keeldutud. Sveal on psühholoogiaõpetaja ja koolieelse kasvatuse metoodiku kutse ning religioonipedagoogi diplom usuteaduse instituudist.  
Kui 1990ndate alguses ei olnud Rapla kogudusel veel piisavalt ruume, toimusid Pääsupesa lasteaias ka koguduse pühapäevakooli tunnid. Too erivajadustega lastele mõeldud asutus tähistas hiljaaegu 25. sünnipäeva ning Svea on kõik need aastad olnud selle juhataja.
Alates 2002. aastast on Svea Jõeste vedanud Rapla kirikus, alguses koos Elke Undiga, hiljem üksi, kiriku- ja rahvakalendri tähtpäevade tutvustamise projekti, mida on toetanud ka Rapla vald.
Küünlapäeval, teisel ülestõusmispühal, hingedepäeval ja nigulapäeval on valla kõigi lasteaedade vanemate rühmade lapsed kogunenud kirikusse, kus neile räägitakse selle päeva tähendusest. Lapsed saavad ka ise laulda, esitada palvesoove ning jätta kirikusse oma küünlad. Alati on kaasatud ka Rapla muusikakooli õpetajad ja õpilased.
 Kuigi viimasel ajal on need üritused piirdunud vaid paari korraga aastas, on sündmus väga oodatud ja selleks valmistutakse hoolega. Võin kindlalt väita, et lasteaialapsed on kirikus kõige tänuväärsem ja vastuvõtlikum kuulajaskond.
Svea on sündinud Võrus soomlannast ema ning poola verd Ukraina päritolu isa esimese lapsena paastumaar­japäeval kaks aastat pärast 1949. aasta suurküüditamist.
Stalinistlikud repressioonid olid mõlema vanema suguvõssa oma karmid jäljed jätnud. Et isa oli Nõukogude ohvitser, ristiti Svea ja tema vend Irboskas. Kui hiljem Tartumaale Puhja kanti elama asuti ja pere kolm nooremat last Kavilda õigeusu kirikus ristiti, võeti isa selle eest sovhoosi partorgi kohalt maha.
Luteri kirikuga liitus Svea 1990. aasta suvel, kui ta koos abikaasa Urmasega Hageris leeris käis. Hiljem tuldi üle Rap­lasse, kus Svea on kuulunud ka koguduse nõukogusse.
Mihkel Kukk