Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Suurmees väikeses toas

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Mihklipäeval, 29. septembril avas Otepää kogudus koostöös kohaliku omavalitsusega ajaloolises pastoraadis muuseumitoa, kus on eksponeeritud meie rahvusliku suurkuju mälestus.

Jakob Hurda toa ideed aastaid meeles kandnud Otepää koguduse õpetaja Jüri Stepanov tunnistas Eesti Kirikule, et selle teostamine on siiani raha puudumisse takerdunud. Nüüd aga otsustas Otepää vald ettevõtmisele õla alla panna.

Ruutmeetritelt küll väike, ent tänu Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Piret Õunapuu professionaalselt koostatud stendidele pakub see suurepärase ülevaate ärkamisaja ikooniks nimetatud Jakob Hurda elukäigust ning loometeest. Muuseumitoa tilluke olemine kannab meelde Hurda suure idee: «Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult.»

Mees kümnekroonisel

Avamistseremoonial lõid meeleolu Mairi Kaasik ja Edakai Simmermann regilaulurühmast Ilmarikas lauldes kolm Hurda kogutud  regivärsis rahvalaulu. Kõnega astus üles Otepää vallavanem Aivar Nigol, kes väljendas otepäälaste soovi väärtustada oma omapära ja ajalugu. Vallavanem meenutas, et Hurda toa idee oli plaanis realiseerida juba Eesti lipu aasta raames.

Pensionipõlve pidav Otepää gümnaasiumi endine direktor Heino Mägi pajatas loo, kuidas tema kord näidanud klassis kümnekroonist ja küsinud lastelt, kes on rahatähel. Keegi ei teadnud. Koolmeister soovitanud lastel kodus vanematelt järele küsida. Järgmisel päeval oli paaril lapsel vastus käes: Hurt. Järgmisele õpetaja küsimusele, kus see Eesti suurmees elas ja töötas, jäid lapsed taas vastuse võlgu, aga üksmeelselt arvati, et egas nii tähtis mees Otepääle küll sattunud. 

Mees, keda peab teadma

Välisministeeriumi ametnik Jüri Trei, kes koordineeris läinud aastal Eesti lipu aasta sündmusi, tänas Otepää kogudust ja omavalitsust Eesti aatelise pärandi hoidmise eest.

Otepää kirikla pakub katust mitmele rahvavalgustuslikule ettevõtmisele: siin asub 1996. aastast lipu tuba ning 2003. a asutatud Suusamuuseum, mille juhataja Jana Mae on võtnud endale ülesandeks juhatada soovijad Hurda tuppa.

Pärast ametlikku osa maitsti pidulauas kulinaarset imet – Hurda näopildiga torti.

Folkloristi, keelemehe ja usuteadlase Jakob Hurda (22.06.1839–13.01.1907) kohta on öeldud – mees, keda peab teadma. Põlva lähistel vaese koolmeistri peres sündinud Hurt sai hea hariduse, Tartu ülikoolis lõpetas usuteaduskonna ja Helsingi ülikoolis kaitses doktorikraadi.

Rahva ajaloolisse mällu jääb ta pühendunud hingekarjase, sihiteadliku hariduselu tõhustaja ning väsimatu rahva suulise pärandi – rahvaluule koguja ning süstematiseerijana.

On öeldud ilusti, et Hurt laiendas kümnest käsust neljandat mõistet,  mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele.

Meie maad haaranud saksiku vaimu ning venestuspüüdluste tõmbetuultes püüdis Hurt häälestada maa põlisasukad eneseteadlikule lainele. Tema eesmärgiks oli viia eestikeelne kultuur ja rahvaharidus kõrgele tasemele. Laiaulatusliku rahvaluule kogumise tulemuseks on 122 317-leheküljeline esinduslik kogu, millest sai alguse Eesti Rahva Muuseum.

Mees, kes tegi Otepääst kultuuri meka

Kui vana õpetaja Morits Kautsmann 1872. a haiguse tõttu ametist loobus, kutsus kogudus Hurta vakantseks jäänud kohale, 12. novembril õnnistati ta ametisse. Siit algas Hurda 8 aastat kestnud Otepää-periood.

Tema ajal ehitati viis uut koolimaja ning renoveeriti teist viis, koolmeistritele esitati kõrgeid nõudmisi. Hurda heas eesti keeles peetud jutlused olid väga populaarsed, kirikuliste arv kasvas ning peagi ei suutnud kirik enam soovijaid mahutada.

Hurt alustas kiriku laiendamiseks annetuste kogumise, raha maksti nurisemata ja Hurda Otepäält lahkumise ajaks 1880. a Peterburi Jaani koguduse hingekarjaseks oli suurem osa vajalikust rahast koos.

Hurda elamine Otepääl muutis selle õpetaja Stepanovi sõnul tõeliseks Eesti kultuuri mekaks: paremad kodumaa pojad külastasid Hurta, et Eesti asja ajada. «Hurt on mägi, ja mitte madal, Eesti kultuuri maastikul,» kinnitab Jüri Stepanov.

Liina Raudvassar