Surmanuhtlus vapustas

Valgevenes hukati kaks noormeest süüdistusega ohvriterohke pommiplahvatuse korraldamises Minski metroos eelmise aasta 11. aprillil.
Surmanuhtluse täideviimisest Dmitri Konovalovi suhtes teatati laupäeval, 17. märtsil Valgevene televisioonis. Varem oli teatatud, et juba on hukatud esimene süüdimõistetuist, Vladislav Kovaljov.
Hukkamise aluseks oli Valgevene ülemkohtu otsus, mis ei kuulunud edasikaebamisele; surmanuhtluse eluaegse vanglakaristusega asendamise õigus oli vaid Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka võimuses, kes lükkas aga tagasi vastavasisulised armuandmispalved. Samuti ei pööranud ta tähelepanu Valgevene inimõiguslaste petitsioonile, milles soovitakse surmanuhtluse peatamist riigis; petitsioonile oli andnud allkirja 165 000 inimest 30 riigist.
Eesti Kirik palus vapustavat sündmust kommenteerida konsistooriumi diakooniatalituse juhatajal Avo Üprusel, kel on poliitikuna suured teened surmanuhtluse kadumisel Eesti õigusloomest. Kristlike Demokraatide vahendusel esitas Avo Üprus surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu ülemnõukogule. Aastatepikkuse diskussiooni tulemusel kaotati surmanuhtlus Eestis 1996. aastal. Viimast korda viidi Eestis kohtuotsusega kinnitatud surmaotsus täide 1991. aastal, kui hukati Rein Oruste. Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandluses kuni 1998. aastani, ei viidud sel perioodil surma mõistetute puhul karmi otsust enam täide.
Avo Üpruse sõnul olid ligi pooled praegustest eluaegse vanglakaristuse kandjatest omal ajal surmamõistetud. 
«Tegemist on loomariiki kuuluvaga,» on Üprus resoluutne, põhjendades oma vastuseisu surmanuhtlusele kui ebahumaansele ja ebakristlikule karistusviisile: «Kahtlemata on meie ülesanne ristiinimestena väärtustada elu, säilitada ja edendada seda igal vähimalgi võimalusel.» Tema sõnul ei tohiks me leppida sellega, et kusagil peetakse normaalseks ühel või teisel põhjusel inimestelt elu võtta. Kellelgi meist pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle, sest inimelu on absoluutne väärtus. «Ei ole võimalik elusid kaaluda,» rõhutab Üprus, küsides retooriliselt, mitu korda peaks surma mõistma selle inimese, kes on põhjustanud surma mitmele inimesele.
Valgevene on ainus riik Euroopas, kus surmanuhtlus on ühe karistusviisina alles, surmamõistetud hukatakse tavaliselt lasuga kuklasse.
Liina Raudvassar