Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Supist, soojusest ja hoolimisest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Helle Mölder ütleb, et elab kirikule. Vabatahtlikuna Otepää koguduses on tema eriline hool inimeste aitamine. Sirje Semm

Jõulude eel on Otepää rahvas kutsutud kirikumõisa supile.

Juba kaheksandat aastat on Minnesota osariigis Duluthis elav Otepää päritolu Paul Vesterstein (83) annetanud kogudusele raha, et selle eest üks maitsev lõunasöök keeta ja rahvas jõululõunale kutsuda. Kohalik Otepää Teataja annab sellest ka teada ja koguduse diakooniatöötaja Helle Mölder koos tragide abilistega asub tegutsema.
Supiraha tuleb Ameerikast
Kui läinud reede lõunaks esimesed kolmkümmend inimest kirikusaalis istet olid võtnud ja diakon Marko Tiirmaa söögipalve öelnud, kandsid Evi Pukk, Leida Vutt, Maila Meema, Siina Maranik jt auravad supitirinad lauale. Ligi 60 liitrit suppi keedeti kahel päeval, esimesel tehti kondipuljong valmis ja teisel sai seljanka oma tõelise maitse kätte. Maie Niit Otepää lihatööstusest andis oma rahvale kraami poehinnast soodsamalt. Neile, kes ise kohale ei jaksanud tulla, viisid naabrid või sõbrad supi purgiga koju. Kokku sai kosutavast lõunasöögist osa 120 inimest. Lahkudes kallistasid ja tänasid inimesed Hellet.
Pille Saan, kes tuli lõunale koos emaga, ütles, et ei saa ju tulemata jätta, sest «maru head suppi pakutakse». Samas sai ta maksta ka liikmemaksu, sest Helle Mölderil on kassaraamat kogu aeg kaasas. Kunagi ei tea, kus mõne koguduseliikmega kokku puutud ja siis saab talle sõbralikult meelde tuletada ka kohustust kiriku ees. «Tänase seisuga on 215 inimest liikmemaksu maksnud, aga aasta lõpuks peab 300 täis saama,» on Helle kohustuse seadnud.
Supile tuleb ka Paul Vestersteini vennanaine Vilma Vesterstein, kes samuti kiidab koguduserahvast ja oma hea südamega sugulast: «Paul on ikka andja olnud ja suur eestluse hoidja oma kodupaigas Ameerikas.»
Toidupakid Soome sõpradelt
Marko Tiirmaa tunnustab vabatahtlikke abilisi ja ütleb, et Otepää kogudus seisab kolmel sambal, need on Helle Mölder, kirikumees Arvo Nilp ja juhatuse esimees Jaan Uibo. Viimane jõudis lõunasöögile hilinenult, kui oli mulda sängitanud õnnetult tules otsa leidnud 30aastase orvust noormehe.
Et suur kirikumõis üsna tühjana seisab, on Jaan Uibol plaan, kuidas lipumuuseumi laiendada, kui vaid raha ja toetust leiaks. «Mulle on jäänud mulje, et lipumuuseum ja rahvuslipu väärtustamine on justkui koguduse asi, mitte meie riigi ja rahva asi,» ütleb Jaan Uibo.
Ühes kirikumõisa toas ootavad laialijagamist kuuekilosed toidupakid vähekindlustatud lasterikastele peredele, vanuritele ja puudega inimestele. Need on Helle Mölder kokku pannud Soomest Vihti koguduselt saadud raha eest ja kooskõlastanud paki saajate nimed valla sotsiaaltöötajaga. Et toidukraam ikka kallimaks on läinud, siis saavad sel aastal paki vaid 58 peret; eelmisel aastal oli pakisaajaid 150. Helle meenutab aegu, kui kadunud õpetaja Jüri Stepanoviga koos sõideti Tartusse Tirsi hulgimüüki, kust kaup soodsalt kätte saadi. Ka pakid sõidutati koju.
Tegus vabatahtlik
Nüüd on Helle toidukraami kokkuostmisega alustanud juba paar kuud tagasi. Sõpruskoguduse rahalise abiga on ta pakke komplekteerinud aastaid. Inimesed on abi vastu võtnud mitmeti, kes tänanud, kes lihtsalt palunud paki maha poetada ja ehk pole märganud aitähki öelda. Paaril viimasel aastal on Helle Mölder kutsunud inimesed kirikumõisa pakkidele järele, et neil niigi palju kohustust oleks, sest «mõni on küsinud, kus see kirikumõis asub».
Helle Mölder tuli kogudusse vabatahtlikuna tööle juba 1997. aastal ja sestpeale on ta õpetaja kõrval koguduseelus aktiivselt kaasa löönud nii diakooniatöös kui ka laulukooris. Kui Piret Stepanov Soome elama asus, jäi ka kogudus koorita. «Ma palvetasin päris palju meie koori pärast,» ütleb sopranina kooris laulnud Helle Mölder. Oktoobris saidki lauljad uuesti kokku, dirigendiks Ingrid Tigane, ja viimasel pühapäeval laulis 18-liikmeline koor talvekirikus jumalateenistusel.
Helle on hoolsalt päevikutesse üles tähendanud nii diakooniatöö kohta käivad tegemised kui ka laulukoori proovid, sõidud, esinemised. Aastad lähevad ruttu mööda, ei mäleta nädalataguseidki tegemisi, saati siis neid, mis 10 aastat tagasi juhtunud. Mis kirjas, see aga jääb.
Sirje Semm