Esileht » Uudis » Uudised »

Sündisid rahvuslikust aatest kantuna

11.11.2009 | | Rubriik: Uudised

Nädalavahetusel tähistati Tartus praostkonna ühe suurema, Peetri koguduse 140. ja kiriku 125. aastapäeva. Oli muusikat, huvitavaid ettekandeid ja usku kinnitavat pühasõna.
Pidulik jumalateenistus, kus peale jutluse pidanud peapiiskopi Andres Põderi ja koguduse õpetaja Kalle Mesila ning abiõpetaja Kaido Soomi teenisid praost Joel Luhamets, abipraost Peeter Paenurm ning kogudusest välja kasvanud õpetajad Valdo Reimann ja Urmas Oras, kogus suurde pühakotta hulga rahvast.
Kui kiriku pühitsemise ajal 125 aastat tagasi pidi osa inimesi ukse taha jääma, siis nüüd mahtusid kõik sõbralikult Jumala ligiolust osa saama. Jutluseski rõhutas peapiiskop Peetri kirikut kui erilist ausammast eestlusele, nimetades pühakoda Jumala rahvamajaks.
Südantsoojendav oli näha, et kaugemad sõbrad Soomest ja Saksamaalt koguduse rõõmust osa said ja külaskäiku nautisid. Oma tervituskõnes tänas Wolf­gang Koch Lüneburgist Jumalat suure ime eest, mis 20 aastat tagasi (9. novembril) lasi langeda Berliini müüril, tänu millele on saanud võimalikuks vabalt üksteisega suhelda. Kõigile külalistele kinkis kogudus soojad kiriku kujutisega sallid.

Meie eeskuju
Kogudust teeninud hingekarjaseid käidi meenutamas Ülejõe kalmistutel. Raadi kalmistul puhkab koguduse esimene, seda 53 aastat teeninud õpetaja Wilhelm Gottfried Eisenschmidt. «Tema elutöö on meile eeskujuks,» kinnitas Mesila.
Hiljem toimunud konverentsil kuulsime, et ta suhtles palju Eesti esimese laulupeo organisaatori Johann Voldemar Jannseniga, kes aitas kiriku ehitamiseks raha koguda. Oli Eisenschmidtki kantud Eesti rahvusliku ärkamise meelsusest ja võitles selle eest, et kogudus saaks oma kooli, sest vaid erakoolis oli siis lubatud emakeelne õpetus.
Side minevikuga sai juubelipäevil elavaks tänu õdede Rea Keideli ja Heidrun von Boetticheri viibimisele koguduse seas. Õed ütlesid, et Wilhelm Eisenschmidt oli nende Großgroßvater ehk vanavanaisa. Ja veel, et külastavad Tartut igal aastal ja rõõmustavad alati siinviibimise üle.
Õpetajad Arnold Laur, Julius Rutopõld, Jaan Treumann ja August Janni ning kauaaegne köster Karl Lampson said samuti oma kalmule lillepoti, meenutussõnad kandis tuul kaugel Inglismaal surnud Jaak Taulile ja Torma kalmistul puhkavale Jaan Murule.

Monument meie saavutustest
Laulupeoplatsi kõrvale kõrgele Narva mäele ehitatud eestlaste esimene linnakirik on kui monument meie saavutustest, ütles ajalookonverentsil kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem. Ta tutvustas kiriku projekteerinud arhitekti akadeemik Victor Schröterit, kes oli omal ajal väga edumeelne ja pakkus ehituses välja moodsaid tehnilisi konstruktsioone. Kiriku suurejoonelisust rõhutab ka altar ja altarimaal «Kutsuv Kristus» (1890) Johann Kölerilt, kelle kunstnikuteest, altarimaalidest ja eesmärgist teenida eesti rahvast kõneles kunstiajaloolane Leili Parhomenko.
Ettekandega koguduse kujunemisest esines õpetaja Mesila, koguduse algkoolist Ene Puusemp ja Malle Pihlak, kirikusse oreli ehitanud Friedrich Wilhelm Müllverstedtist ja oreliehitusest Helika Gustavson-Rätsep, kes ettekannetele vahepalaks kuulajaile mõne lauluga esines. Orelil saatis organist Anneli Klaus.
Reedesel kontserdil esitasid Mendelssohn-Bartholdy kuus orelisonaati Andres Uibo, Ulla Krigul, Denis Kasparovitš ja Anna Humal, laupäeval andis väikese kontserdi Urmas Taniloo ja jumalateenistusel teenisid kaasa koguduse koorid koos Nõo koguduse segakooriga. Kirikusse üles pandud huvitava fotonäituse koguduse ja kiriku ajaloost oli kogunud Sirje Seiler-Tagel.

Rita Puidet

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)