Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Sündis ajaga võidu joostes

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Õpilane on 20 aastaga suureks saanud. Taasavatud usuteaduskonna esimene dekaan prof Kalle Kasemaa piduõhtul jutuhoos esimesse lendu kuulunud Lauri Hussariga, kes täna tuntud raadiohäälena Eesti Raadios väitlusringe juhib. Liina Raudvassar
6.–8. oktoobrini tähistati Tartus ülikooli taasavatud usuteaduskonna 20. aastapäeva.

Toimus mitmeid üritusi: avati näitus, mälestustahvel ja hauatähis; peeti jumalateenistus, teaduskonverents ja piduõhtu; kokku said vanad kamraadid ja uued mõtted.
20 aasta möödumist ajaloolisest sammust tähistab 13. novembrini huvilistele avatuks jääv näitus, mille on koostanud usuteaduskonna vilistlased Silja Härm ja Priit Rohtmets. Klaasi alla ning kalevi peale on sätitud faktid ja visuaalid, mis aitavad jutustada teaduskonna lugu. Fotodelt vaatavad vastu noorte teoloogiatudengite entusiastlikud ning eluküpsete akadeemikute targad pilgud.
Alustati nullist
«Kella tiksumine oli kiire,» meenutas literaat Peeter Olesk aastakümnete tagust aega, mil ta enda sõnul Issanda viinamäele jõudis. Tema kinnitusel tundus teaduskonna avamine, joostes ajaga võidu ning trotsides mitmeid vastuseise, toona möödapääsmatu. Vähemalt viiele mehele, kes otsustasid teaduskonna uuele hingamisele aidata. Need olid Peeter Olesk, Sulev Vahtre, Tõnu Luik, Jaan Unt ja Hando Runnel. Taasavamisdokumendile kirjutas alla ülikooli rektor prof Jüri Kärner, EELK poolt toonane kirikuvalitsuse liige Jaan Kiivit jun ja usuteaduse instituudi dotsent Kalle Kasemaa, kellele taastamiskomisjon tegi ettepaneku tulla dekaaniks.
Prof Kalle Kasemaa meenutas toonast meelsust ja materiaalseid raskusi. Nõukogude korra lagunemine vallandas energia paisu tagant. Võõrvõim ei olnud inimesi lõplikult moraalselt ja intellektuaalselt muserdanud. Kuigi sihid ei olnud kõiges selged, oli soov edasi minna ja midagi suurt saavutada. «Me ei alustanud negatiivse bilansiga nagu mõni teine teaduskond, keda nõukogude ajal peeti ideoloogilise surve all.»
Oma õpilaste keskel hea huumorimeele poolest tuntud Kasemaa meenutas, kuidas vanade ülikoolide praktikast inspireeritult sooviti rakendada küll vähemalt üheksa-aastast õppeaega, kuid kuna ülikool teoloogiale eristaatust ei võimaldanud, lepiti kehtiva standardiga. Judaismi spetsialistina lohutanud Kasemaa: «Õppimine ei piirdu selle eluga, vaid jätkub pärast surma, kuigi algust tuleb teha siin.»
Puu väärtus on viljades
Aastapäeva oikumeeniline tänujumalateenistus peeti Jaani kirikus, kus teenisid peapiiskop Andres Põder, koguduse õpetaja Urmas Petti, abiõpetaja, aastapäevaürituste peakorraldaja Triin Käpp jt. Jutluses küsis esimese lennu vilistlane dr Urmas Petti, millised on 20 aastat tagasi istutatud puu viljad. Alustanud ise «prof Kalle Kasemaa karjakeses», leidis ta, et erakordne aeg on toonud hea saagi ning teaduskond on saanud aastatega «valmis, ehkki sisulisele kasvamisele pole piire».
Teenistuse järel liiguti ülikooli ajaloolise kiriku juurde Jakobi tänav 1. Kui doktorant Ursula Haava pidas ettekannet koja ajaloost, otsustas Kõigevägevam jahedas seisjatele appi tulla, lastes oma tuuleiilidel avatavalt mälestustahvlilt palaka rebida enne, kui seda jõudsid teha dekaan prof Riho Altnurme ja Andres Põder.
Teaduskonverentsil «Tänapäeva Euroopa. Religioon?» pidasid intrigeeriva sisuga ning diskuteerima ärgitava ettekande dr Anne Kull («Selge see, et kristlike kirikute vastu huvi väheneb, aga huvi religiooni vastu on tõusmas.»), dr Lea Altnurme («Kristlik sõnum ei jõua kohale, samas on kristluses ideid, näiteks armastuse nõue, mis on väga populaarsed.»), dr Ringo Ringvee («Tänases Euroopas on religioon pigem probleem kui lahendus.») ja mag Alar Kilp («Tänapäeval on võimalik, et kristlane olen, aga kirikus ei käi ja dogmasid ei järgi.»). Ettekandeid saab kuulata ülikooli televisiooni salvestisena aadressilt www.uttv.ee.
Ettekannetevoorule järgnenud paneeldiskussiooni juhtis Lauri Hussar rahvusringhäälingust, panelistid olid Sigrid Kõiv Postimehest ning teoloogiadoktorid Meelis Friedenthal ja Urmas Petti – usuteaduskonna vilistlased esimestest lendudest. Teemaks võeti kiriku ja religiooni kuvand ühiskonnas, küsimus, kuidas võiks kristlik sõnum jõudsamalt jõuda kirikumüüride vahelt välja, ning viimastel nädalatel meedia tähelepanu künnist ületanud, hiljuti avalikkusele esitletud manifestid. Lõpetuseks innustas Hussar saalis viibivaid vaimulikke levitama oma sõnumit innukalt, sest «sel on kaalu».
Liina Raudvassar

Tartu ülikooli usuteaduskond
Ülikooli koosseisus tema avamisest aastast 1632.
Nõukogude perioodil suletud ja avatud taas 1991.
Esimesed õppejõud: Kalle Kasemaa, Jaan Kivistik, Siret Rutiku, Jaan Unt, Andres Gross, Peeter Roosimaa, Tarmo Kulmar, Marju Lepajõe.
Perioodil 1994–2011 kaitstud 28 doktoritööd.
Dekaanid: Kalle Kasemaa 1991–1996; Tarmo Kulmar 1998–2001; Tõnu Lehtsaar 2001–2003; Riho Altnurme alates 2003.