Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Suhtlemine on Jumala kingitus

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Misjonikeskuses toimus 26. jaanuaril misjonihuvilistele osadus- ja koolituspäev. Kohale olid saabunud Lääne-Nigula, Rapla, Hageri, Tallinna Kaarli, Tartu Maarja ja Tapa Jakobi koguduse misjonisekretärid ning kolm misjonihuvilist. Simuna koguduse misjonisekretär saatis tervituse ja õnnistussoovi.

Mika Tuovinen soovis misjonihuvilistele, et nende sõnakülv satuks heasse mulda ning et Jumal laseks sellel kasvada. Pildil ka  Helve Pükkenen ja Piret Riim. Foto:

Mika Tuovinen soovis misjonihuvilistele, et nende sõnakülv satuks heasse mulda ning et Jumal laseks sellel kasvada. Pildil ka Helve Pükkenen ja Piret Riim. Foto:

Alguspalvuse pidas Mika Tuovinen, kes 2008. a algusest töötab Eestis. Mika luges kirjakohta Mk 4:1–20 (tähendamissõna külvajast) ja soovis, et meie sõnakülv satuks heasse mulda ning Jumal laseks sellel kasvada. Ennast tutvustades tuli öelda, milliseid olulisi esemeid enesega kaasas kanname. Enamiku jaoks olid olulisteks asjadeks prillid, telefon ja Piibel.

Jumal elas inimese elu

Päeva esimeses pooles oli piiblitund teemal «Suhtlemine on Jumala kingitus», mille viis läbi Soome Misjoniseltsi misjonär Juhani Pörsti, kes töötab ka Ingeri kirikus Venemaal. «Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõtt.» (Jh 1:1–4,14)
Inimestest ja inimsuhetest rääkides peaks misjonisekretär püüdma alustada suurimast sellest, et Jumal kehastus inimeseks. See, et Jeesus elas inimese elu, avab täiesti uue dimensiooni. Teises inimeses, ligimeses, näeme Kristust, armastame ja teenime teda nagu Kristust.
Jumal elas inimeseks saades inimese elu, milles oli nii kannatust, muret, rõõmu kui hülgamist. 12aastane Jeesus oli ülimalt huvitatud jumalasõnast, ta oli õpihimuline elav poiss, kes elas lihtsas kodus. 33aastaselt ta vahistati, teda peksti, pilgati, mõnitati ning mõisteti surma. Jeesus suri süütuna ristil. «Tema on lepitusohver meie pattude eest, kuid mitte üksnes meie, vaid ka terve maailma pattude eest.» (1Jh 2:2)
See, et Jeesus oma verega maksis pattude hinna, ongi lepitus. Lunastus on see, et ta võitis ära surmavalla, tõustes üles kolmandal päeval, ostes meid vabaks. Algkeeles tähendabki lunastus orja vabaks ostmist. Jeesus lunastas meid isekuse ja kurjuse maailmast Jumala maailma. Tema kehastumine inimeseks kinkis meile lepituse Jumala ja inimese vahel, Jumala ja terve maailma vahel.

Osakem andestada

Pauluse 2. kirjas korintlastele on öeldud, et Jeesus suri kõikide eest ning meie oleme Kristuse käskjalad, sest kui me usume, et see lepitus puudutab meidki, siis peame seda kuulutama. Jumala suures päästeplaanis oleme meie kaastöölised. Suhtlemine põhineb lepituse andidel, mis on Jumala kingitus. Andestus on nendest kingitustest esimene. Oluline on teise inimese ärakuulamine ja vastastikune austamine, sest Jumala ees oleme kõik võrdsel positsioonil, meis kõigis on loovust, kõigil on omad isikuomadused. Need põhinevad sellel uuel vabadusel, mille saame Jumalaga lepitatuse tagajärjel.
Nüüd, kus Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, võib meil tekkida probleeme uute inimestega, keda kohtame ja kelle suhtes oleme võib-olla umbusklikud. Lepitus, mille Kristus meile annab, võib aga anda meile julgust selliste inimestega suhelda ning selliselt oma suhtlusringi laiendada.
Millised on koguduses inimestevahelised suhted? Me kõik töötame oma isiksusega. Jumal ise sai isiksuseks. Tal olid nimi, isikuomadused, sügavad tunded. Tal oli kaastunne inimeste vastu. Jeesus nuttis Laatsaruse haual. Meie oleme Jeesuse sõbrad ning töötame oma annete ja isikuomadustega. Inimsuhted aga pannakse proovile. Teine inimene võib olla väsinud, masendunud, või olen ma ise tüdinud ja tujust ära. Ma võin karta teist inimest või tunda end üksikuna.
Suhtlemist võib mõjutada erinev vanus. Koguduses on igas eas inimesi, nende vajadused on erinevad, seda on suhtlemisel vaja silmas pidada. Oluline on teada, mis pakub huvi noortele, kuidas neid misjonitöösse kaasata.

Suhted koguduses

Päev jätkus teemal «Suhtlemise võlu ja valu koguduses». Mis siin võluvat on? Töö toob nii uue õppimise rõõmu kui valu. Milline on inimene? «Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse, nõnda sai inimene elavaks hingeks» (1Ms 2:7). Inimene sõi aga hea ja kurja tundmise puu vilja, mis muutis tema elu nii seest- kui väljastpoolt.
Milline siis on inimene? Rm 3:10–18, 21–24 võime lugeda: s 10: ei ole ühtainust õiget; s 14: «Nende suu on täis sajatamist ja kibedust» (seda loeme iga päev ajalehest ja kuuleme raadiost); s 16: «…nende teedel on purustus ja viletsus» (otse nagu tänapäevast võetud); s 17: «…rahu teed nad ei tunne» (sõjasõnumid).
Aga Paulus kirjutab ka õigusest, mis tuleb Jeesusesse uskumise kaudu: s 22–24: «See Jumala õigus, mis tuleb Jee-susesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses.»
Igas inimeses on olemas nii hele kui tume pool. See oleneb nüüd suhtest Jeesusesse, kumb esile tuleb. Ajaloost on näiteid, kus tume pool olnud mobiliseerivaks jõuks tervele inimgrupile. Aga hingeilu võib väljenduda üllatavalt hädaolukorras. Juhani Pörsti tõi näite Itaalia maavärina piirkonnast, kus teel liikus üksik jalgrattur, suur tekikoorem pakiraamil. Kui temalt küsiti, miks ta pingutab, kannatanuid abistavad ju rahvusvahelised organisatsioonid, vastas mees: «Mul oli aega ja kodus leidus kasutamata tekke, näete ise, kuidas neid siin vajatakse.»

Misjonisekretärid õpivad

Kogudus on ühiskondlik ja vaimulik institutsioon. Paulus räägib oma 1. kirjas Timoteusele (3:1–7) juhi mainest: ta peab olema ustav inimene ja andma hea sõnumi väljapoole. Tunnistus, mille me oma eluga anname, peab olema usutav. Me kõik elame armu najal. Kui me ka ebaõnnestume, on meil koht, kuhu võime tulla, sest Tema halastab.
Koguduse töötegija ei pea liiga vaimulikult mõtlema. Kui inimestel on raskusi, tuleb neid aidata. Ei saa peitu pugeda ja öelda: «Küll Jumal aitab!»
Oluline on endalt küsida: mida tahan saavutada? Koguduse misjonisekretäri amet on Eestis võrdlemisi uus, seepärast peaks tema ülesanded läbi arutama. Kui selles on kokku lepitud ja neid aktsepteeritakse, siis on kergem töötada. Arutluse käigus selguvad ka lähemad töökaaslased, keda see töö veel puudutab. Koguduse juhatus võiks tööjuhendi kinnitada. Hea koht misjonitöö õppimiseks on misjonikeskuse suveseminar. Praostkonna tasandil korraldatud üritustel on selle ala asjatundjatega suhtlemine omal kohal.
Meetodite valik sõltub töö sisust. Üldjuhul peavad meetodid olema kooskõlas koguduse põhiülesandega, milleks on evangeeliumi kuulutamine ja armuvahendite jagamine. Meetodid olgu läbipaistvad ja avalikud.
Tähtis on see sõnum, mida ma ise tahan edasi anda. Jee-sus on andnud meile suure misjonikäsu. Olulisim on endale selgeks teha, miks ma seda tööd teen. Koostöö ja kollegiaalsus on äärmiselt olulised, ometi on nii, et mitte kõigist ei saa lähedasi kaastöölisi. Liiga palju ei maksa ka nõuda, pigem tuleks koos õppides vähehaaval edasi minna. Kriitikale ei tohiks vastata tõredalt, lepituse sõnum puudutab meid kõiki.
Juhani Pörsti on taas Eestis 9., 29. ja 30. märtsil, 11.–13. aprillini ja 1.–4. maini. Ta võib jutlustada või läbi viia misjonikoolitusi. Kui kogudustel on soov temaga kohtuda, tuleks võtta ühendust misjonikeskusega.

Helve Pükkenen,
Tapa Jakobi koguduse misjonisekretär