Esileht » Uudis » Uudised »

Sten Luik: tahan Talust ehitada maailma ilusaima laagri

11.11.2009 | | Rubriik: Uudised

Esmapilku haarab võimas lipumast, milles tuule käes plagiseb EELK uhiuus vimpel. «See on kindlasti esimene lipumast, kus meie kiriku vimpel üleval,» nendib Sten rahuloluga.
Keila jõe kaldale looduskaunisse kohta hakati noortelaagrit entusiastliku Sirje Kiiviti eestvedamisel rajama 12 aastat tagasi. Kõigepealt sai valmis kaks puust telkmaja. Nüüd on neid neljakohalisi kokku kümme, lisaks väike peamaja, suveköök, püstkoda, suur kelder, saun, lipuväljak, lõkkeplats, palliplatsid, ujumiskoht jõe ääres ja palju muudki.
Möödunud aasta sügisel pani Sirje Kiivit oma ameti maha ja sellest ajast juhib laagrikeskust Sten Luik – elukutselt füüsik, töötab firma Overall müügimehena, olnud kaua aega Tallinna Püha Vaimu koguduse juhatuse esimees. Talu laagri arendamine on talle vabatahtlik töö, kuid nõuab palju aega ja energiat.

Peamaja ehitavad Soome vabatahtlikud
Praegu on laagrikeskuse ehitusobjekt number üks peamaja. Maja ise tundub väljast vaadates päris kena: aknad-uksed ees, katus peal, vihmakaitset pakkuv terrass ümber maja.
Nüüdseks on tööd kandunud majja sisse. Uksel võtab külalist vastu diakon Urmas Soomere. Mees, kes Hagerisse uhke hooldekodu rajas, on siin juba aastaid vabatahtlik ehitusjuht olnud. Sten ei ole kiitusega kitsi: «Urmas tuleb meile alati appi, kui vaja on, ta oskab seda tööd.»
Peamajas müttavad parajasti rõõmsameelsed Soome taadid – vabatahtlikud ehitajad Herättäjä Yhdistys’est. Sealt on Talu ehitusel abiks käidud juba aastaid. Ikka nädala kaupa, seitsme-kaheksaliikmeline brigaad korraga. Enamasti pensionieas mehed, sest töö kõrvalt ei oleks see võimalik.
Sten on soomlaste tööga väga rahul: «Nemad objekti pooleli ei jäta, nad teevad alati lõpuni. See on meie suur võit, et need mehed Soomest tulevad, iga nädal uus brigaad. Ehitusrahaga on meil muidugi kitsas, kuid ehitajad teevad oma tööd vabatahtlikult ja rõõmuga.» Soome vabatahtlike tööd on märgatud ka nende kodumaal; nii on Soome lehed mitmel korral kajastanud Talu ehitamist.
Soomlased ise teatavad, et kui nad Eestist lahkuvad, ootab neid ees soojem koht, nimelt lähevad nad Senegali luterliku koguduse maja ehitama. Eks nad seal nüüdseks ongi.
Peamajas ringkäiku tehes võib juba aimu saada, missugune see saab olema: on suur saal, kabel, euronõuetele (kuidas siis muidu!) vastav köök ja kõrvalruumid, teisel korrusel magamistoad. Suur, kuid õdus talumaja meenutav hoone laseb aimata siin varsti tegutsevaid laagrilisi.
«Kes käivad peamaja vaatamas, imestavad, et ehitus on nii palju edasi läinud. Kulud on aga minimaalsed,» selgitab Sten. «Talvel soomlased siin ei käi, sest majas puudub veel küte, suvel aga on meil palju lapsi ja siis ei saa ka ehitustöid teha. Ehitame peamiselt kevadel ja sügisel, kuid selle ajaga jõuavad nad lausa imet teha.»
 
Talu sõprusklubi
Vabatahtlik töö peab eestlaste seas veel juuri alla ajama, kuid Talu laagri ehitusel on lisaks Urmas Soomerele veel hulk inimesi, kes appi tulevad:
«Meil on endal vahva kamp nooremat rahvast, kes perekonniti talgutöödel abiks on. Koristus-, istutus- ja paljud teisedki ühistööd saame oma jõududega tehtud. Talu sõprusklubi on täiesti olemas,» on Sten rõõmus.
Kuigi ehitustööd aasta ringi ei tehta, jõutakse sammhaaval eesmärgi poole. «Peamaja loodame paari aasta pärast valmis saada. See annab meile võimaluse aasta läbi lahti olla,» räägib juhataja tulevikuplaanidest.
Eestis on tänapäeval veel liialt vähe lastelaagreid (sel suvel 24), kuid nõudlus nende järele on väga suur. Puudujääva osa täidavad praegu turismitalud, ehkki nende suunitlus on teistsugune.
Kui näiteks Soome luterlikul kirikul on 40 lastelaagrit, siis EELK-l ainult kaks – Talu ja Pilistvere. «Meil on omavahel hea koostöö. Pilistvere on üks lahedamaid laagrikohti ja sealse koguduse vaimulik Hermann Kalmus on super eestvedaja,» kiidab Sten Pilistvere laagrit.
Lastelaagrina on Talul väga suured võimalused: juba asukoht maalilise Keila jõe kaldal ilusa looduse rüpes on suur eelis.
Matkasellide rõõmuks on tähistatud matkarada, saab ujuda ja palli mängida. Juurdepääs on hea, ollakse suure linna lähistel ja sadamassegi pole palju maad.   
Suviti ja koolivaheaegadel on kindlasti nõudlus olemas, kuid kooli ajal? Koolides propageeritakse õues õppimist.
Õuetund ei tähenda mitte ainult kehalise kasvatuse tundi. Õues võib õppida humanitaaraineid ja loodusteadust ning veel palju muudki. Sten leiab, et Talu on väga hea koht õues õppimiseks ja ta tahab ses osas koolidega rohkem koostööd teha, ehkki õuetunde siin juba peetaksegi. 
Jahedamal ajal pikki laagreid veel ei korraldata, tavaliselt ollakse kohal üle öö. «Reede õhtust pühapäeva õhtuni kuni 16 inimest majutada – see on talvisel ajal praegu võimalik,» sõnab laagri juhataja ja lisab, et tahtjaid on.
Talu laagrikeskuse arengukavas on ette nähtud töö nii kogudustega kui ka väljaspool. Sten Luik ise on kauaaegne skaudijuht – nooremskautmaster, ja tema eesmärk on Talu uksed skautidele avatud hoida.
Sobiv koht ja ümbritsev loodus lubavad siia kutsuda hundusid oma esimesi skaudikogemusi saama. «Laager jääb ellu siis, kui sellel on kasutajaid, selle nimel peame palju koostööd tegema,» räägib juhataja tulevikuplaanidest.

Majandada säästlikult
Selge on see, et turismitalu hindadega siin arvestada ei saa. «Me ei ole kõrget hinda küsinud, palju majandame siin just vabatahtlike tööga. Üritame sellega ka edasi minna,» avab Sten finantskülge.
«Olen teinud projekte, et saada eurotoetusi. Püstkoda sai valmis Euroopa Liidust saadud raha toel. Kõnniteed ja parklad saaksime kohe eurorahaga valmis teha, kuid liiga suur omafinantseerimise osa sunnib selle töö praegu edasi lükkama.
Elutähtis on peamaja valmis saada, siis võime edasi minna. Ootame vastust mitmele oma projektile. EELK on siia suunanud meile tehtud sihtannetusi. Praegu töötame vabatahtlikul alusel, palgalisi meil pole.»
Üks huvitav tähelepanek on laagri juhatajal, nimelt vaatamata majandussurutisele on laager leidnud head kasutamist. Suure täituvuse põhjuseks võib just ollagi masu: inimestel on rohkem vaba aega. 
«Suvi oli meil vägev,» teeb Sten kokkuvõtte. «Varakevadel olid ehitustööd. Laager alustas mai lõpus. Oli pere-, skaudi-, laulu- ja lõimumislaagreid, kolm rühma sakslasi. Külalisi käis Norrast, Soomest ja Rootsist.» Lõppevat aastat võib igati positiivseks hinnata.
Sten Luigel on ilus unistus – ta tahab laagrikeskuse Talu ehitada maailma ilusaimaks laagriks. Selliseks, kuhu tahetakse ikka tulla, kus lapsed saaksid õppida kristlikku ellusuhtumist ja laagrielu looduslähedust, sportida ja mängida.

Tiiu Pikkur

Laagrikeskus Talu
1997 – alustati ehitusega.
1997 – alustati esimeste lõimumislaagritega Narva noortele.
1998 – peapiiskopid Jaan Kiivit (Tallinn) ja Udo Petersoo (Toronto) asutasid Talu toetuseks kristliku kasvatuse fondi.
1999 – laagrikeskusesse rajati suur puuvilja- ja marjaaed.
1999 – rohkete noortelaagrite aasta. Laagrikeskuses on 10 puust telkmaja.
Praeguseks on ehitatud lisaks väike peamaja, suveköök, püstkoda, suur kelder ja saun, tehtud lipuväljak, lõkkeplats, palliplatsid, ujumiskoht jõe ääres.
2011 – valmib laagrikeskuse peamaja.
Laagrikeskuse rajamist on toetanud rahvusvahelised kristlikud organisatsioonid.
Ehitamas käivad Soome Herättäjä Yhdistys’e vabatahtlikud.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)