Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Soome luterliku kiriku majanduselust

02.05.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Oulu toomkirik. Oulu koguduste liitu kuulub neli kogudust. Koguduste liidul on 300 töötajat, kellest 59 on vaimulikud. Kaido Soom

Eesti kristlased vaatavad suurtes majandusprobleemides lootusrikkalt Soome sõpruskoguduste poole, kes on sageli valmis sirutama abikäe, et aidata oma lõunanaabreid.

Kuid kust tulevad Soome luterliku kiriku sedavõrd suured majanduslikud ressursid, et raha jagub isegi naabrite aitamiseks? Sellele küsimusele otsisin vastust Oulu koguduste liitu külastades ja selle esindajatega vesteldes. Minu küsimustele vastasid koguduste liidu juht Ilpo Kähkönen ja keskregistri juht Veijo Koivula.

Alustalaks rahvakiriklik mudel
Mõlemad mehed peavad Soome kiriku majanduse alustalaks rahvakiriklikku mudelit, kus suurem osa elanikkonnast kuulub kirikusse. Lõuna-Soomes on kogudustesse kuulumise protsent väiksem, Põhja-Soomes aga suurem. Linnas on kiriku liikmete osakaal väiksem, maapiirkonnas aga suurem. Kui arvutada kirikusse kuulumise protsenti Soomes, siis saame keskmiseks 78%, mis on Eestiga võrreldes sootuks teine.
Meil väidab 2010. aastal Eesti Kirikute Nõukogu uurimuse «Elust, usust ja usuelust» põhjal vaid 16% küsitlusele vastanutest, et nad kuuluvad kirikusse, ning see 16% jaguneb veel erinevate kirikute vahel. Nii jääb luterlaste arvuks meil vaid 7% elanikkonnast, mis annab kohe tunda ka kirikumajanduses.
Ilpo Kähköse hinnangul mõjutab kiriku majanduselu Soomes riigi üldine majanduslik seisukord. Kiriku suurim laekumisallikas on kirikumaks. Näiteks Oulu koguduste tuludest moodustab see 70%. Kirikumaks sõltub kogudusest ja on 1–1,8% inimese palgast. Maksuamet peab kirikumaksu töötaja palgast kinni ühes tulumaksuga. Samuti maksavad pensionärid oma pensionilt tulumaksu ja sellega seoses ka kirikumaksu.

Teenust ostetakse sisse
Kuid mitte üksnes eraisikutelt ei koguta kirikumaksu. Soomes maksavad seda ka ettevõtted. Ettevõtte kasumist makstakse riigile tulumaksu ja sellestki tuleb kirikule mingi protsent. Eelmisel aastal oli see tavalisest kõrgem, sest nii hüvitas riik kirikule majanduslanguse tõttu vähenevat maksutulu. Mullu oli kirikumaksu osa ettevõtte tulumaksust 2,55% tavapärase 1,55% asemel.
Ilpo Kähköse hinnangul on veel muidki laekumisi nagu üüritulud ja fondiinvesteeringud. Oulu koguduste liidu, millesse kuulub neli kogudust, piirkonnas elab 141 000 inimest, kellest 111 000 (78,4%) kuulub luterlikku kirikusse. Koguduste liidu aastaeelarve on ligikaudu 30 miljonit eurot (võrdluseks: kõigi EELK koguduste laekumised kokku olid 2011. aastal üle 6,5 miljoni euro).
Kuid kogudustel on ka oma kindlad kulud, sellest suurima osa moodustavad personali palgad, milleks kulub umbes pool rahast. Oulu koguduste liidul on 300 töötajat, kellest 59 on vaimulikud, kirikumuusikuid on 16, diakooniatöö tegijaid 33, noorsootöö tegijaid 25, lastetöö tegijaid 38, muid vaimuliku töö tegijaid 9. Neile lisanduvad vöörmündrid, köögitöölised, surnuaiatöötajad, 62 inimest on kontoritööl.
Olulise osa koguduse kuludest moodustab Soomes teenuste sisseostmine: post, telefonid, koristus, toitlustamine, kinnisvarahaldus, mis võtavad kokku 20% kuludest. Ka toiduainete, paberi, arvutite ja kinnisvara peale läheb kogudusel raha.
Küllalt märkimisväärse osa väljaminekutest moodustab surnuaedade haldamine, mis kuuluvad Soomes kirikule – nende peale läheb umbes 5% kuludest.
Ilpo Kähkönen vaatab tulevikku lootusega, kuid peab negatiivseks kirikust lahkumise tendentsi. Samuti annab kirikule lootust majandussurutise lõppemine, millest Soome pääseb Kähköse hinnangul küllaltki kiiresti, ja see toetab kiriku tulevikkugi.

Mõeldes oma liikmetele
Kui Eestis on liikmeannetuste kõrval oluline koguduse sissetulekuallikas korjandused jumalateenistustel, siis Soomes ei lähe korjandused sugugi mitte kogudusele, vaid hoopis kirikuvalitsuse poolt määratud otstarbeks. Meil on ametitalitused üks oluline laekumisallikas, kuid Soomes on kiriklikud talitused tasuta. Tasu küsitakse vaid hauaplatsi väljastamise ja hooldamise eest.
Nii Soome kui Eesti kogudused peavad ülal oma kirikuvalitsust. EELKs maksavad kogudused laekunud liikmeannetustest 10% kirikukassa maksuks ja 5% solidaarsuskassa maksuks. Soomes seevastu makstakse 8,2% eelmise aasta jooksul laekunud kirikumaksust keskkassa maksuks. Kui Oulus laekus kirikumaksu 17,2 miljonit eurot, siis keskkassale maksti sellest 1,2 miljonit eurot.
Kogudused kulutavad raha, mõeldes oma liikmetele. Oulu kogudusel on oma ajaleht, mis ilmub igal nädalal, selle välja­andmiseks läheb 550 000 eurot aastas. Ajalehe saab iga koguduse piirkonnas elav inimene tasuta oma postkasti.
Leerikool on Soomes laagrivormis, kestab nädala jagu ja maksab 60 eurot. Samas on tegu soomlaste jaoks väikese summaga, sest leerilaagrisse tulija saab nädalaks hea söögi, laagrikoha, Piibli, leeriõpiku, transpordi laagripaika ja tagasi ning tegelik laagri maksumus on kordades suurem. Pühapäevakoolis osalemine on tasuta. Koguduseliikmed saavad oma peresündmusteks (ristimine, pulmad, peied) kasutada tasuta koguduseruume.
Veijo Koivula sõnul on üks osa kiriku rollist ühiskonnas olnud alati seotud ka elanike registri haldamisega. Kirikuraamatuid peetakse Soomes alates 1600. aastatest. Riik alustas oma registri pidamist alles 1900ndate alguses. Registrid on praeguseni tihedalt seotud.

Riigi ja kiriku seotusest
Kui haiglas sünnib laps, siis annab haigla sellest teada elanikkonna registri keskusele. Sealt saab sellekohased andmed kogudus, kes saadab inimestele ankeedi, mille täitmise järel võetakse laps kirikusüsteemi ja selle kaudu riigi registrisse. Samuti on kirikliku matuse järel surm automaatselt registreeritud riigi registrisüsteemis. Nii toimub ka kirikliku laulatuse kandmine riigisüsteemi automaatselt.
Inimene on kiriku liige alates ristimisest ning kirikumaksu makstakse ka siis, kui inimene pole leeris käinud, kuid selliseid inimesi on väga vähe, sest leeriskäimine on üks osa noorsookultuurist. Leeris käib üle 90% soomlastest, ka neid, kes ristitakse alles enne leeri. Oulus ristitakse 85% lastest, Helsingis aga alla 60%.
Seega võib tõdeda, et Soomes on kiriku olukord täiesti teistsugune kui Eestis ja seda ennekõike johtuvalt kirikuliikmete hulgast ühiskonnas. Meil on 50 okupatsiooniaastat jätnud oma jälje ja nii võib näha, et Tartust veidi suurema linna koguduste liit on oma majanduselus tunduvalt paremal järjel kui EELK tervikuna.
Riigi ja kiriku suhted Soomes põhinevad vastastikusel toetusel. Kirik saab riigi kaudu kogutava kirikumaksu raha ja annab vastu surnuaedade eest hoolitsemise ning registripidamise näol. Koguduseliige aga saab oma elu murdepunktides koguduse toetuse, lisaks iga nädal ilmuva ajalehe, rääkimata pühapäevakoolist ja noortetööst ning diakooniategevusest.
Kaido Soom

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)