Soome lapsed saavad ristivanemaid juurde

Soome pered saavad oma juba ristitud lastele valida ristivanemaid olemasolevatele lisaks.

Seadusemuudatus viidi sisse selle aasta algusest, kuid juba aastaid varem tunti sellise võimaluse vastu elavalt huvi. Soome kiriku teabekeskuse sõnul on huvi lisaristivanemate vastu olnud koguduseti küll erinev, ent mitmed pered on juba võimalust  kasutanud.

Perede motivatsioon lisaristivanemate valimiseks on argine – ristiisa või ristiema kontakt ristilapsega on nõrgaks jäänud. Selle taga ei pruugi olla sugugi inimlik hoolimatus või täiskasvanute omavaheliste suhete jahenemine, juhtub ka nii, et  inimesed on kodumaalt eemale elama asunud.

Vaimulikud püüavad inimestele meelde tuletada, et lapsel on tavaliselt rohkem kui üks ristivanem, uute ristivanemate valimine on õigustatud enamasti siis, kui vanad suhted on jäänud väga nõrgaks või sootuks katkenud. Kui varem oli lisaristivanemate saamine vägagi erandlik – see oli põhjendatud vaid neil juhtudel, kui tegemist oli lapsendamisega või kui laps ristiti välismaal ja ristivanemad ei saanud pere kodumaale kolides enam lapsega sidet pidada, erandjuhtudel  ka siis, kui ristivanemad mingil muul põhjusel oma ülesandeid  täita ai saanud.

Kui kirikuõpetajate poole hakkas pöörduma üha enam vanemaid sooviga lapsele ristivanemaid lisaks saada, hakati kogudustes probleemi üle juurdlema. Mullu novembris otsustati kirikukogul, et tuleb teha vastavasisuline seadusetäiendus, mille kohaselt võibki lapsele erandolukorras pärast ristimist lisada kuni kaks uut ristivanemat.

Erakorraliste põhjustena loetletakse ristivanema surma, lahkumist kirikust või lapse ja ristivanema  omavahelise suhtlemise katkemist. Lubava otsuse ristivanema kohta teeb koguduse õpetaja või keskse registri juhataja. Kui laps on aga vanem kui 12aastane, tuleb usuvabaduse seaduse kohaselt ka tema arvamust kuulata.

Uue ristivanema kohta tehakse täiendus kirikuraamatusse selles koguduses, kus laps on ristitud või kus ta on saanud kiriku liikmeks. Täiskasvanutel pole endale ristivanemaid võimalik lisaks paluda, samuti ei saa kellegi ristivanemaks olemist kustutada.

Soome vaimulikud toonitavad, et ristivanemate olemasolu peetakse soome peredes vajalikuks. Ka kõnealune mure ristivanemate hoolitsuse pärast ja soov lastele ristivanemaid juurde võtta on märk sellest. Ka täheldavad vaimulikud, et vanemad pööravad  suuremat tähelepanu ristivanemate  osalusele peres. Oluliseks loetakse, et ristiema või ristiisa tõepoolest lapsega tegeleks, võtaks tema elust osa, mitte ei käiks ainult külas ega istuks vanematega kohvilauas.

Soome Kiriku infokeskuse materjalidest

Lea Jürgenstein