Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Sõnumiga üle vee

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

3. augusti varahommikul enne päikese tõusu jõudis Tallinna Rocca al Mare randa kaks Soome Espoo koguduse kirikupaati.

Meri oli rahulik ja koidik tõotas algavale päevale suvesooja, kui seiklusrikkast merereisist väsinud, ent igati rahulolev reisiseltskond vabaõhumuuseumi territooriumil kindla maapinna jalge alla sai.
Seljataha jäänud ligi 70 kilomeetrit Porkkala sadamast Tallinnani läbiti umbes kümne tunniga. Hulljulget ettevõtmist toetasid soodsad ilmaolud ning kõigi osavõtjate, kellest noorim 18aastane noormees ja eakaim sel sügisel 80aastaseks saav elurõõmus vanaproua, entusiasm ning teadmine – Jumal on meiega.

Noorim 18, eakaim ligi 80
«Kõik olid tublid, vaid mõnel läks süda pahaks, aga mitte aerutades, vaid puhkeperioodil julgestuslaevas, kui silm enam horisonti ei näinud,» kinnitas reisi läbinud, elukutselt arst Timo Muhonen.
«See oli meeliülendav kogemus anda ennast lainete ja Jumala meelevalda,» kinnitas Eesti Kirikule Mitro Repo, kes kolmandat põlve õigeusu preestrina võrdles üle suure vee tulekut jumalateenistusega. Vaimulikust Euroopa Parlamendi liikmena oli ta kordaläinud merereisil tüürimehena ametis. «Pappi on õige mees kapteniks,» kinnitas mees ise, tema tüürimehe roll oli hoida paat õigel kursil, tagada aerutamisel ühtlane rütm ning jälgida, et keegi sõudjaskonnast liialt ei väsiks.
«Oi, raske see teekond küll ei olnud, vähemalt minule,» naerab retke eakaim osavõtja, 79aastane Lena Mertsalo, kes põhjendab oma füüsiliselt head vormi tervisliku toitumise, aktiivse eluviisi ning elujaatava hoiakuga.

Sõnum uuel viisil
Sõudmisretke idee sünnilugu tutvustades tunnistas projektijuht, Espoo koguduse eestlasest kirikuõpetaja Raigo Liiman, et murdis juba mõni aeg pead, kuidas pakkuda aegumatut sõnumit Jumalast ja tema armastusest nii, et see sihtrühmale uus ja huvitav oleks. Kuni küpseski mõte aerutada Soome ajalooliste kirikupaatidega hõimumaale Eestisse, külla Espoo sõpruskogudusele Kosel.
«Ühiskonnas, kus olmemured ei ole pakilised, on inimesed avatud uutele väljakutsetele teha midagi põnevat,» avas Liiman projekti tagamaid. Tema sõnul olid osavõtjate motiivid vägagi erinevad, mitu inimest näiteks sõnastasid selle kui vajaduse teraapilise tegevuse järele, mis aitaks leevendada painavaid muremõtteid. «Olla üheskoos lainetel kõikuvas venes, sõltudes sõna otseses mõttes Jumala armulikkusest ja kaasteeliste tublidusest, see andis täiesti mõjusa efekti,» ei hoidnud Liiman oma vaimustust tagasi.
Osavõtjad esindasid erinevaid elualasid, haridustaset ja vanust, kaks kolmandikku oli naisi, üks kolmandik mehi. Lisaks kahele 12 meetri pikkusele madala süvisega kirikupaadile võttis julgestuseesmärgil teekonna üle Soome lahe ette ka Soome merepääste lipulaev Jenny Wihuri, kirikupaadiga üle Soome lahe tulijaid oli kokku 56 inimest, kusjuures ühes paadis sai korraga aerudel olla 14 inimest, lisaks tüürimees. Kui Eesti vetessse jõuti, oli vastas Eesti piirivalvelaev Pikker, mis saatis merelisi kuni randumiseni.

Tänuks Taevaisale
Pärast varavalgel randumist ja mõned tunnid kosutavat puhkust koguneti vabaõhumuuseumi Sutlepa kabelisse, et vana tava järgides pidada armulauaga tänujumalateenistus õnnestunud merereisi lõpetamiseks. «Täname Taevaisa ja sõpru üle lahe,» sõnas jutluses Raigo Liiman, kaasa teenis õpetaja Pirkko Nurminen.
Pärast teenistust andis Erkki Oikarinen, kes on Espoo koguduse treener ja paadimeister, Kose sõpruskogudusele üle kingituseks enda valmistatud paadi. «Paat on sümbol, millega on liigutud ühest kohast teise, vahel ka kirikusse,» selgitas Oikarinen.
Kose koguduse nimel ütles tänusõnad juhatuse esimees Andres Õis, kes lubas, et koselased saavad uut paati proovida juba Kose kihelkonnapäevadel 21.–25. augustini Pirita jõel. Soomest Eestisse toodud paat on Raigo Liimani sõnul kahe koguduse vahelise sõpruse tihendamise ja vahendamise näide.
Liina Raudvassar