Sinu kuningas tuleb alandlikkuses

Oleme astunud advendiaega, mille nimetus tuleb ladina keelest: Adventus Domini – Issanda tulemine. Algab jõuludeks ettevalmistamise aeg, mis kutsub üles meeleparandusele ja Issanda taastulemise vastu valmistumisele.
Advendiaja esimesel pühapäeval kõneldakse kirikus Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Ta tuli alandlikkuses: mitte sõjaratsu seljas, nagu oleks olnud kohane kuningale, vaid hoopis lihtsa eesli seljas. See tähendas aukuninga alandumist. Jumal pole inimestest kaugel, vaid tuleb meie sekka, et kinkida meile uus aeg – pääste aeg.
Kogudus tervitab esimesel advendipühapäeval oma kuningat, lauldes talle hosiannat ja rõõmustades selle üle, et Päästja on siia maailma tulnud. See on suur ime, et Jumala poeg oli valmis end alandama ja inimeseks saama selleks, et kanda inimkonna patud. Pidulik Jeruusalemma tuleku evangeelium tuletab seda meelde. Teine kord kirikuaastas loetakse seda piiblikohta palmipuudepühal, mis seob omavahel advendi, jõulud, palmipuudepüha ja ülestõusmispühad.
Jõulud saavad oma tähenduse vaid koos Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmisega. Just selleks saigi Jeesus inimeseks, et meid päästa. Aukuningas alandus selleks, et meie võiksime saada kord igavesse ellu ülendatud.
Kaido Soom