Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Silmapaistva muusiku mälestuseks

23.06.2006 | | Rubriik: Persoon minevikust

Tallinna Kaarli kirikus esitleti Hella
Tedderi segakoorilaulude heliplaati «Sull’ olgu au».

Hella Tedderi kui muusiku tähendus eesti kultuuriloos on erakordselt märkimisväärne.

Hella Tedderi kui muusiku tähendus eesti kultuuriloos on erakordselt märkimisväärne.

Laulud salvestas Kaarli kontsertkoor, keda
juhatas prof Ene Üleoja, kes oli Kaarli kontsertkoori peadirigent aastatel
1991–1998 ning kelle poeg Mikk Üleoja on praegu samas peadirigent. Suure töö
plaadi väljaandmisel tegi Hella Tedderi perekond. Salvestuse tehnilise teostuse
autorid on Jaane Lend ja Roland Rand.

Kirikuõpetaja kaasaks

Hella Tedder (1921–2002) sai muusikalised
algteadmised oma isalt Gustav Liimalt, kes oli Juuru koguduse köster-organist.
Aastail 1938–1942 õppis Hella Tedder Tallinna konservatooriumis orelit ja
kirikumuusikat Werner von zur Mühleni ning August Topmani, koorijuhtimist Udo
Topmani ning Tuudur Vettiku juhendamisel.

Aastail 1939–1941 töötas Hella Tedder Nõmme
Rahu koguduses, 1942–1949 Juuru koguduses organistina. 1943 abiellus ta Juuru
koguduse õpetaja Lembit Tedderiga, kes 1947. a valiti Tallinna Toompea Kaarli
koguduse õpetajaks ja 1949. a asus perekond elama Tallinna.

Kui ta pärast sõda tahtis uuesti astuda
konservatooriumi, et täiendada end heliloomingu alal, ei võetud teda vastu,
kuna oli abiellunud kirikuõpetajaga – soovitati hoopis lahutada!

1951. a tuli  Hella Tedder organistiks Tallinna Toompea
Kaarli kogudusse. Aeg oli keeruline, kooritööd ei toimunud ja lauljad olid
laiali läinud. Hella Tedder on meenutanud, et 1951. a sügisel lauldi alguses
koos Püha Vaimu kirikukoori lauljatega ning oma koor asutati 1952. a
veebruaris.

Laul pälvis kiitust

Lauljaid polnud tarvis kodudest otsida,
info levis kiirelt ja Hella Tedderi sõnul tuli siis iga väljalaulmise järel
keegi juurde. Esimesi laule oli Bortnjanski «Pühad haavad», mis koorijuhi sõnul
oli natuke raske, aga hea kõlaga.

Hella Tedder eelistas oma
repertuaarivalikus klassikalist muusikat. 
Eesti heliloojatest meeldis talle väga Edgar Arro looming ning näiteks
J. Hiobi kantaat «Jesaja kuulutamine», mille koor esimese suurvormina 1953. a
esitas (dirigeeris H. Tedder, orelil Hugo Lepnurm).

Tollane segakoor koosnes suhteliselt
noortest ja võimekatest inimestest ning see võimaldas ette kanda teisigi
suurteoseid: C. Kreegi «Reekviemi», L. van Beethoveni missa C-duur, G. F.
Händeli oratooriumi «Simson».

Kuigi tänapäevane reklaam polnud võimalik,
levis uudis, et Kaarli koor laulab suurvorme ja Roman Matsovgi olevat pärast
Kreegi «Reekviemi» esitust tunnustust avaldamas käinud.

Tollased olud võimaldasid kirikus
rahulikult töötada. Koor sai reisida üsna lihtsalt ja kogudusel oli võimalik
bussi tellida. Hiljem muutus kõik keerulisemaks: koorid pidid varjama oma sõite
teistesse kirikutesse ja bussi sai tellida eraisikuna näiteks matusele sõiduks.

Koori nimekirja vastu tundsid julgeoleku
töötajad suurt huvi ja et inimesi kaitsta, tuli öelda, et kohal käivad iga kord
ise lauljad ja püsikoosseisu polegi! Uusi noote ametlikult tõlkida ja
kirjastada ei saanud. Väike nooditagavara oli säilinud sõjaeelsest ajast, palju
noote kirjutati käsitsi. Tehti ka fotonoote (originaali pildistamine!), millest
osa on siiani alles.

Helide looja

1982. a asutas Hella Tedder
organistide-koorijuhtide segakoori. Ta on olnud üldjuht mitmel vaimulikul
laulupäeval ning olnud vaimulike laulupidude taasalgataja (Otepää 1989). Samuti
oli ta paljude kirikumuusikute koolitaja aastatel, kui riiklikku
koolitussüsteemi polnud ja kirikumuusikute õpetamine oli keelatud.

1939. a kirjutas helilooja oma esimese
segakoorilaulu «Palve». Tema koorilooming on sisukas ning huvitava helikeelega.
Aastal 1995 ilmus Kirikumuusika Liidu eestvedamisel trükist noot, milles 17
laulu segakoorile, mis nüüd kõik heliplaadile jäädvustatud. Peale kogumikus
avaldatu on Hella Tedder loonud mõningaid mees- ja naiskoorilaule, teinud
kooriseadeid. Küsimusele, kuidas sünnib tema looming, vastas ta usutluses 10
aastat tagasi: «Ma ei oska küll seletada, kuidas see muusika paberile jõuab.»
Kahjuks pole ta, nagu paljud teisedki andekad improviseerijad, kirja pannud oma
oreliimprovisatsioone! 

Hella Tedderi kui muusiku tähendus eesti
kultuuriloos on erakordselt märkimisväärne. Nõukogude võimu tingimustes oli
kirikumuusika ja kristliku kultuuri areng maha surutud. Vaid tugevad isiksused
ja pühendunud ning tõeliselt andekad inimesed nagu Hella Tedder suutsid hoida
kooride taset ning pakkuda orelimuusikas kõrgetasemelist helikunsti.

Kaarli kontsertkoori esitus Ene Üleoja dirigeerimisel
on andnud laiemale avalikkusele võimaluse osa saada neist  väärtusist, mis ideoloogilistel põhjustel
kaua aega varjul püsisid.

11. juunil oleks Hella Tedder saanud
85aastaseks.

Piret Aidulo

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)