Sexagesima – kuuskümmend

Teine pühapäev enne paastuaega kannab nimetust sexagesima, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast kuuskümmend.
Ülestõusmispühadeni on jäänud ligikaudu 60 päeva, õigupoolest 57 päeva. Nimetus sexagesima oli tuntud juba IV Orleansi kirikukogul (541. a).
Sexagesima-pühapäev pöörab tähelepanu apostel Pauluse tööle. Vanakiriklik epistel (2Kr 11:19–33; 12:1–9) räägib tema kannatustest Kristuse pärast. Evangeelium külvajast (Lk 8:4–15) osutab, kuidas Issand mõtestas oma tööd ja kuidas pühendunud kristlased peaksid mõtlema enda tööst.
Nagu Pauluski võib iga külvaja leida, et ta töö ei tasu end ära, sest inimesed on vaenulikud Jumala suhtes või on nende usk pealiskaudne või ei ole nad huvitatud oma elu muutmisest. Kuid seeme ei pärine külvajalt, see on Jumala enda sõna.
Üks keskaja autor on märkinud, et septuagesima-pühapäeval hakkasid paastuma mungaordud, sexagesima-pühapäeval kreeklased (s.t õigeusklikud) ning esto mihi pühapäeval preestrid. Paastuaja järkjärguline lähenemine on eriliselt tuntav õigeusu kiriku jumalateenistustes.
Eelolevat pühapäeva kutsutakse õigeusu kalendris lihast loobumise pühapäevaks (неделя мясопустная), siit alates ei sööda enam liha. Kogu järgnev nädal kannab võinädala (масленица) nime, kus lõbutsetakse enne tõsist paastuaega.

Joel Siim